Kaheksa kuuga laekus miljard eurot rohkem makse kui mullu samal ajal

Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel laekus 2025. aasta esimese kaheksa kuuga riigieelarvesse 10 miljardit eurot makse, mis on ligi üks miljard eurot rohkem kui mullu samal ajal.

Augustis laekus riigikassasse 116 miljonit eurot rohkem kui eelmise aasta augustis, kokku 1,27 miljardit eurot. Maksuvõla osas tasuti 90 protsenti augustikuu nõuetest tähtaegselt.

Maksulaekumiste suurenemine on peamiselt tingitud maksumuudatustest, kuid muutuse on toonud ka palgaväljamaksete kasv ja tugev palgafond, mis suurenes aasta tagusega võrreldes augustis 5,5 protsenti. Palgafond kasvas enim finants- ja kindlustustegevuses, summaarselt on palgafond aga enim kasvanud töötlevas tööstuses, kus augustis kasvas palgafond umbes 11 miljonit eurot ehk 6 protsenti.

Enim on langenud töökohtade arv jaekaubanduses

Töökohtade arv on üle sektorite võrreldes eelmise aasta augustiga väikeses languses ning seda 0,3 protsenti ehk umbes 2000 töökoha võrra.

“Augustis ja teistel suvekuudel tõuseb aga hooajatööde arv ning seda eelkõige majutus- ja toitlustussektoris ning kunsti, spordi ja vaba aja sektoris. Näiteks võib siin tuua laagrid ja malevad, samuti põllutööd,” ütles MTA peadirektori asetäitja maksude alal Raili Roosimaa. “Palgastatistikat hooajatööde arv oluliselt ei mõjuta, sest väljamaksete summad on võrdlemisi väikesed. Korrektselt vormistatud hooajatöö on maksulaekumise ja võrdse konkurentsi seisukohalt aga väga oluline, samavõrra tähtis on see töötajale garantiide tagamisel.”

“Füüsilise isiku tulumaksu ja sotsiaalmaksu laekumine käivad käsikäes, sest tulenevad mõlemad enamjaolt palkadest, suurimaks mõjutajaks on siin olnud aasta alguses muutunud tulumaksumäär,” selgitas Raili Roosimaa. Kaheksa kuu jooksul suurenes summaliselt enim füüsilise isiku tulumaksu laekumine 173 miljoni euro võrra, augustikuus laekus 35 miljonit eurot rohkem kui eelmise aasta augustis. Sotsiaalmaksu on kaheksa kuu jooksul laekunud 181 miljoni euro võrra enam kui aasta varem samal perioodil, augustis laekus 22 miljonit eurot eelmise aasta augustist rohkem.

Käibemaksu laekus kaheksa kuuga 194 miljonit eurot rohkem kui mullu, augustis 33 miljonit eurot rohkem kui eelmisel aastal samal ajal

“Lisaks maksumäära tõusule mõjutab käibemaksu laekumist ka suurenev piiriülese e-kaubanduse kasv,” selgitas Raili Roosimaa. “Näiteks selle aasta kaheksa kuuga on käibemaksu erikorra (OSS ja IOSS) alusel laekunud juba 143 miljonit eurot, see on 29 miljonit eurot rohkem kui aasta varem sama ajaga. E-kaubanduse erikorra raames deklareerivad ettevõtjad teistesse ELi riikidesse tehtud müüke enda registreerimisriigis, kes jaotab laekunud käibemaksu vastavalt tarbimisele edasi teistele.”

Aktsiiside laekumine jätkas tõusutrendi

2025. aasta kaheksa kuuga laekus kütuseaktsiisi 7,4 protsenti ehk 25 miljonit eurot ning tubakaaktsiisi 1,7 protsenti ehk 3 miljonit eurot rohkem kui eelmise aasta kaheksa kuuga. Nii kütuse- kui tubakaaktsiisi laekumise suurimaks mõjutajaks on olnud aktsiisimäära tõus, tubakaaktsiisi puhul jätkub alternatiivsete tubakatoodete mahtude kasvu trend. Alkoholiaktsiisi laekus aga 4,5 protsenti ehk 6,3 miljonit eurot vähem, seda selgitab jätkuvalt möödunud aasta lõpus enne aktsiisitõusu varutud kaubad.

90 protsenti augustikuu tähtajaga nõuetest tasuti tähtaegselt. See näitaja on möödunud aasta augustiga võrreldes pisut vähenenud, kuid aasta lõikes püsib üldine maksudistsipliin jätkuvalt heal tasemel. Kui eraisikute maksudistsipliin on aasta lõikes veidi üle 3 protsenti vähenenud, siis juriidiliste isikute puhul on sama näitaja mõnevõrra paranenud.

Maksuvõlg vähenes augustikuuga 67,4 miljoni euro võrra

1. septembri 2025 seisuga oli maksuvõlg kokku 347,6 miljonit eurot, millest 13,5 protsenti oli ajatatud. Ajatatud võlasumma osakaal augustis suurenes mõnevõrra peamiselt mootorsõidukimaksu kohustuste ajatamise tõttu. 1. septembri 2025 seisuga oli protsentuaalselt kõige rohkem maksuvõlglasi mootorsõidukimaksu puhul.

Mootorsõidukimaksu võlgnevus moodustas koguvõlast aga vaid 0,35 protsenti

Suurima osakaaluga maksuvõlg oli käibemaks – käibemaksu võlglased moodustasid 29 protsenti kõigist maksuvõlglastest ning nende võlasaldo osakaal kogu maksuvõlast oli 53 protsenti. Käibemaksule järgnesid maamaks ehk 29 protsenti võlglastest ja umbes 0,5 protsenti koguvõlast ning sotsiaalmaks ehk 22 protsenti võlglastest ja ligikaudu 24 protsenti koguvõlast.