Eelnõu võimaldab panna häirekeskust ummistavad kõned ootele

Siseministeerium saatis kooskõlastusringile päästeseaduse ja mitmete teiste seaduste muutmise eelnõu, millega soovitakse parandada häirekeskuse töökindlust. Muudatus annaks päästeametile õiguse suunata ootele need helistajad, kes ummistavad hädaabiliini ilma kiire abivajaduseta.

Selline meede võib olla vajalik näiteks olukordades, kus seade – nagu nutitelefon või -kell – helistab iseseisvalt, või kui inimene teeb korduvalt pahatahtlikke kõnesid numbrile 112.

Eelnõuga luuakse ka uus väärteokoosseis, mis võimaldab võtta vastutusele isikud, kes teadlikult häirivad häirekeskuse tööd. Karistusena nähakse ette rahatrahv või arest – korduva rikkumise korral võib trahvi suurus ulatuda kuni 1200 euroni, juriidiliste isikute puhul aga kuni 10 000 euroni. Väärtegusid hakkab menetlema Politsei- ja Piirivalveamet.

“Meie kõigi turvalisus sõltub sellest, kui kiiresti ja tulemuslikult suudame kriitilistes olukordades reageerida,” sõnas siseminister Igor Taro.

„Muudatuste kõige otsesem mõju inimestele on häirekeskuse töökindluse suurendamine – anname asutustele senisest selgemad õigused takistada pahatahtlike või ekslike kõnede laviini, mis võib pärssida abi jõudmist nendeni, kes seda päriselt vajavad. Eelnõuga ajakohastame päästevaldkonna õigusraamistiku, et tugevdada ametkondade koostööd ja valmisolekut. Samuti täpsustame päästeameti rolli kiirabi toetamisel ja viime rahvusvahelise päästetöö korralduse selgematele alustele,“ lisas Taro.

2024. aastal tehti hädaabinumbrile 12 725 pahatahtlikku valekõnet, mis oli 11% rohkem kui aasta varem.

„Need on teadlikult tehtud kõned, kus helistajal puudub kiire politsei, kiirabi või pääste abivajadus. Pahatahtlike valekõnedena arvestame korduvaid pöördumisi sarihelistajate poolt, aga ka kõnesid, mille ainus eesmärk on solvata või alandada päästekorraldajat. Sellised kõned hoiavad hädaabiliini hõivatuna, mistõttu võib viibida elupäästva abi jõudmine abivajajani. Kavandatav muudatus annab häirekeskusele täiendavad võimalused töökindluse tagamiseks, mis on tugeva ja usaldusväärse hädaabiteenuse alustala,“ rõhutas muudatuste vajalikkust häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela.

Lisaks täpsustab eelnõu päästeameti rolli kiirabi toetamisel – edaspidi on päästjatel selge õigus avada lukustatud uksi või eemaldada muid takistusi, kui kiirabil on vaja kiiresti abivajajani jõuda. Seni on seda tehtud ametiabi korras, kuid muudatus annab tegevusele kindla õigusliku aluse.

Samuti ajakohastatakse rahvusvahelise pääste- ja demineerimistööga seotud regulatsioonid, mis koondatakse ühtsesse seadusesse. Muu hulgas määratletakse nõuded, millele peavad vastama päästemeeskondade liikmed ning täpsustatakse humanitaarabi andmise ja kiirete missioonide korraldamise kord.