Nädala voodinurk: Kas fetishid on halvad või võib neist siiski rääkida?

Kõigest ei pea saama fetiš, aga fetišeid ei pea ka kartma!

Sel nädalal võtame ette teema, mida paljud pelgavad isegi mõttes sõnastada – fetishid. Mis need õigupoolest on, miks nad tekivad ja kas neist peaks rääkima?

Mis on fetish?

Laias laastus on fetish midagi, mis erutab – aga ei pruugi olla „klassikalise“ vahekorra osa. Mõnele võib see olla jalanõu, materjal, rollimäng või konkreetne kehaosa. Ja ei, fetish ei tähenda tingimata midagi „kummalist“ – see võib olla isegi midagi nii lihtsat nagu see, kuidas partner häält teeb või teatud moel liigutab.

Oluline: fetish pole haigus ega kõrvalekalle, kuni see toimub kahe täiskasvanu vahel ja mõlema nõusolekul.

Kas sellest peaks rääkima?

Lühike vastus: jah, aga õigel ajal ja õigel moel.
Paljud suhted kannatavad, kuna üks partner ei julge välja öelda, mis teda tegelikult erutab. Mitte kõik fetishid ei pea jõudma voodisse – aga kui nad sinna jõuavad, võib see olla väga vabastav kogemus.

Kui inimene peab aastaid midagi endas alla suruma, võib see lõpuks viia eemaletõmbumiseni, salalugudeni või isegi truudusetuseni.
Aga kui sellest räägitakse usalduslikus õhkkonnas, võib see olla lähendav ja mänguline avastusretk.

Millest alustada?

• Ära ava kogu fantaasiakaarti esimesel kohtumisel. Enne kui räägid enda kiiksust, küsi ja kuula, mis teisele meeldib.
• Kasuta huumorit. “Ma tean, see võib kõlada veidralt, aga…” võib olla juba piisav, et pinget maha võtta.
• Loe vastuseid. Kui teine inimene on avatud, siis lase vestlusel areneda. Kui ta selgelt tõmbub tagasi, siis ära suru edasi.
• Proovi alustada vihjetega. Teatud rollimäng, nali või katsetus võib olla kergem kui „tõsine jutt“. Mõnikord avastavad paarid oma fetishid juhuslikult, mitte planeeritult.

Kas fetish võib „normaalsust“ rikkuda?

Kui sa pead „normaalsuseks“ ainult seda, mida näeb romantilistes filmides, siis… võib-olla küll.
Aga kui mõelda voodielule kui kahele inimesele, kes mängivad, avastavad ja naudivad, siis fetish ei riku midagi – ta võib hoopis lisada veidi vürtsi.

Paljud paarid leiavad, et üks väike fantaasia või mäng toob suhtesse rohkem avatust, huumorit ja isegi usaldust.

Millal on fetish probleem?

• Kui see asendab kogu intiimsuse – st inimene ei saa üldse näiteks ilma teatud asja või teemata erutuda.
• Kui üks partner tunneb survet osaleda milleski, mida ta tegelikult ei taha.
• Kui fetish muutub ainukeseks allikaks rahuldustpakkuvaks seksiks, jättes emotsionaalse läheduse tagaplaanile.

Kõik fantaasiad pole rakendatavad, aga rääkimine on alati võimalik. Ja vajalik.

Fetiš pole hirmus, aga vaikus selle ümber võib olla.

Kui sa oskad enda ja oma partneri fantaasiatega mängida avatult ja lugupidavalt, võib sellest saada hoopis võti paremasse seksuaalsesse kontakti.
Peaasi on ausus, huumor ja vastastikune nõusolek. Kui need on olemas, ei pea midagi kartma – isegi mitte seda, et keegi tahab vahel käte asemel jalgu suudelda.