Lennureisijate õigused on suurema vaidluse all

Euroopa Parlament ei ole nõus liikmesriikide ettepanekuga lennureisijate õigusi lõdvendada. Parlament tahab, et reisijate kaitse jääks vähemalt samale tasemele või muutuks veelgi tugevamaks.

Parlament võttis teisel lugemisel vastu seisukoha, mis vastandub nõukogu 2025. aasta juunis tehtud ettepanekule. Nõukogu soovib aga muuta 2004. aastast kehtivaid reegleid lennufirmadele soodsamaks, kuid parlament leiab, et seda ei tohi teha reisijate arvelt.

Parlamendi hinnangul peab reisijal säilima õigus saada hüvitist juba siis, kui lend hilineb rohkem kui kolm tundi. Lisaks peab reisija saama valida, kas ta soovib raha tagasi või uut piletit sihtkohta. Hüvitise suurus peaks jääma samaks nagu praegu – vahemikku 300–600 eurot, sõltuvalt lennu pikkusest.

Nõukogu tahab aga, et hüvitist hakataks maksma alles siis, kui hilinemine on vähemalt neli kuni kuus tundi, ning et hüvitise maksimum oleks 500 eurot. Parlament peab seda reisijate jaoks selgeks halvenemiseks.

Parlament nõuab ka, et erandolukorrad, kus lennufirma ei pea hüvitist maksma, oleksid täpselt kirjas. Näiteks loodusõnnetused, sõda, halb ilm või ettenägematud töövaidlused. Euroopa Komisjon peaks seda nimekirja regulaarselt uuendama, et vaidlusi oleks vähem.

Hilinemise korral peab lennufirma pakkuma reisijatele abi. Kahe tunni järel väikest kehakinnitust, kolme tunni järel toidukorda ning pika hilinemise korral tasuta majutust kuni kolmeks ööks. Kolme öö piir aitab lennufirmadel kulusid paremini planeerida.

Parlament tahab ka, et hüvitise küsimine muutuks lihtsamaks. Lennufirma peaks 48 tunni jooksul saatma reisijale eeltäidetud hüvitisvormi, kui lend on hilinenud või tühistatud. Reisijal oleks aega see vorm aasta jooksul esitada. Nii ei peaks inimesed enam pöörduma eraldi hüvitiste sissenõudmise firmade poole.

Nõukogu leiab, et eeltäidetud vormi peaks kasutama ainult tühistatud lendude puhul, mitte hilinemise korral.

Käsipagasi osas ütleb parlament selgelt: igal reisijal peab olema õigus võtta tasuta pardale üks väike ese ja üks kuni 7-kilone kott või kohver, mille külgede summa ei ületa 100 sentimeetrit.

Samuti soovib parlament kaotada lisatasu nime parandamise eest piletis või lennule registreerumise eest. Reisija peab saama ise valida, kas ta kasutab digitaalse või paberist pardakaarti.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata puudega ja liikumisraskustega reisijatele. Kui inimene jääb lennust maha lennujaama süül, peab tal olema õigus saada hüvitist, uus pilet ja vajalik abi. Rasedad, liikumisraskustega inimesed, imikute ja lapsevankritega reisijad peavad pääsema lennukisse esmajärjekorras. Alla 14-aastased lapsed ja liikumisraskustega reisijad peavad saama istuda oma saatja kõrval tasuta.

Parlamendi seisukoha poolt hääletas 632 saadikut, vastu oli 15 ja erapooletuid 9. Nüüd saadetakse parlamendi ettepanek nõukogule. Kui nõukogu ei nõustu kasvõi ühe punktiga, moodustatakse lepituskomitee, et erimeelsused lahendada.

Euroopa Komisjon tegi lennureisijate õiguste muutmise ettepaneku juba 2014. aastal. Parlament oli oma seisukoha kiiresti valmis teinud, kuid liikmesriigid ei suutnud 11 aastat kokkuleppele jõuda. Alles 2025. aasta juunis leppis nõukogu oma seisukohas kokku ja oktoobris algasid läbirääkimised parlamendiga. Kuna kompromissi ei sündinud, jätkas parlament teemat teisel lugemisel oma reeglite järgi.

Allikas: BNS