EL plaanib noorte põllumeeste toetamiseks uusi rahastusmeetmeid

Euroopa Komisjon tutvustas teisipäeval strateegiat, mille eesmärk on muuta põllumajandus noortele atraktiivsemaks ja kahekordistada noorte põllumajandustootjate osakaalu Euroopa Liidus 2040. aastaks. Eesmärk on, et noori ja uusi turuletulijaid oleks siis ligi 24 protsenti kõigist põllumeestest.

Komisjon soovitab liikmesriikidel, eriti neil, kus põlvkonnavahetus on aeglane, investeerida vähemalt 6% oma põllumajanduseelarvest noorte toetamiseks ja põlvkonnavahetuse edendamiseks. Lisaks julgustatakse kasutama vajadusel ka täiendavaid rahalisi vahendeid.

Iga riik peab hiljemalt 2028. aastaks koostama oma riikliku strateegia, mis käsitleb põllumajanduse põlvkonnavahetuse kitsaskohti ja näeb ette konkreetsed toetusmeetmed vastavalt komisjoni soovitustele.

Strateegia keskendub viiele peamisele valdkonnale:

1. juurdepääs maale,

2. rahastamisvõimalused,

3. oskuste ja teadmiste arendamine,

4. õiglane elatustase maapiirkondades

5. põllumajandusettevõtete pärimine.

Neid eesmärke toetavad mitmed algatused, sealhulgas noortele põllumajandustootjatele mõeldud stardipakett järgmise ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames. See võimaldaks sektorisse sisenejatel saada kuni 300 000 euro suurust ühekordset toetust oma tegevuse käivitamiseks.

Lisaks plaanib Euroopa Komisjon teha koostööd Euroopa Investeerimispangaga, et töötada välja tagatisskeemid ja intressitoetused, mis lihtsustaksid laenude saamist. Samuti luuakse Euroopa maaomandi vaatluskeskus, et muuta maaomandi andmed läbipaistvamaks ja kättesaadavamaks.

Põlvkonnavahetuse teemad – nagu pärimine, pensionisüsteemid ja ettevõtete omandi üleminek – integreeritakse ka Euroopa poolaasta majanduspoliitika koordineerimise tsüklisse. Samuti soovitakse noori põllumajandustootjaid kaasata programmis „Erasmus noortele ettevõtjatele“, et nad saaksid omandada kogemusi välismaal või õppida oma tegevust mitmekesistama.

Komisjon näeb ette ka maapiirkondade elukvaliteedi parandamise, toetades kohaliku arengu projekte, noorte ja naiste kaasamist ning abiteenuseid põllumajandustootjatele. Sellised teenused aitaksid asendada töötajaid haiguse, puhkuse või hooldusvajaduse ajal ning parandaksid töö- ja eraelu tasakaalu.