EL kaalub sõnumirakenduste kontrolli

Euroopa Liidus käib arutelu vastuolulise seaduseelnõu üle, mis võimaldaks sõnumirakenduste teenusepakkujatel ja ametivõimudel tuvastada laste seksuaalse väärkohtlemisega seotud materjale. Plaani toetajad näevad selles vajalikku sammu laste kaitseks, kriitikud aga hoiatavad, et selline süsteem võib avada tee massiliseks jälgimiseks ja privaatsuse kadumiseks.

Kõnealune ettepanek, mille Euroopa Komisjon esitas 2022. aastal, kannab ametlikku nime Regulation to Prevent and Combat Child Sexual Abuse. Selle eesmärk on luua kogu Euroopa Liidus ühtne õigusraamistik, mis aitaks avastada ja eemaldada väärkohtlemismaterjale ning ennetada laste ahvatlemist internetis.

Ettepaneku keskmes on nn tuvastamiskorraldused – seaduslikud nõuded, millega võidaks kohustada tehnoloogiaettevõtteid tuvastama teadaolevat või uut väärkohtlemismaterjali. Sellise korralduse andmiseks peaks olema selge riskihinnang ning see tuleks kinnitada kohtu või sõltumatu haldusasutuse poolt.

Toetajate ja kriitikute seisukohad

Eelnõu toetajad rõhutavad, et senine süsteem on killustatud ning paljud riigid tegutsevad eri reeglite alusel. Ühtne lähenemine annaks ametivõimudele selged seaduslikud vahendid reageerimiseks ja võimaldaks kaitsta lapsi tõhusamalt.

Kriitikud hoiatavad aga, et kui selline süsteem laieneks otsast lõpuni krüpteeritud teenustele nagu WhatsApp või Signal, tuleks hakata sõnumeid skannima kasutajate seadmetes endis (client-side scanning). See nõrgestaks krüpteerimist ja võiks kahjustada kõigi internetikasutajate turvalisust. Samuti kardetakse nn „eesmärgi laienemist“, kus tulevikus võidaks samalaadset tehnoloogiat kasutada ka muudel eesmärkidel, näiteks terrorismivastases võitluses, autoriõiguste jõustamisel või poliitiliste eriarvamuste jälgimisel.

Erimeelsused liikmesriikide vahel

Euroopa Parlament on juba hääletanud muudatuste poolt, mis piiraksid massilist ja valimatut sõnumite kontrolli ning kaitseksid krüpteeritud suhtlust. Parlamendi kodanikuvabaduste komisjon (LIBE) võttis 2023. aasta lõpus vastu seisukoha, mis lükkab tagasi üldise sõnumiskanneerimise ning toetab riskipõhiseid ja sihipäraseid meetmeid.

Euroopa Liidu Nõukogu on aga endiselt jagunenud. Prantsusmaa, Hispaania ja Itaalia toetavad kohustuslikku skannimist, samas kui Eesti, Austria, Holland, Saksamaa ja Poola on eelnõu praeguse versiooni vastu.

Plaan on alles arutlusjärgus

Isegi kui liikmesriigid kokkuleppele jõuavad, tuleb neil veel pidada läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga. Seadus saab jõustuda alles siis, kui mõlemad institutsioonid kiidavad heaks täpselt sama sõnastuse.

See tähendab, et ühtegi otsust veel tehtud ei ole ning internetis levivad väited, nagu hakkaks Euroopa Liit peagi kõiki sõnumeid automaatselt skannima, on eksitavad.

Ka lõpliku seaduse korral nõuaks iga tuvastamiskorraldus eraldi kohtu või sõltumatu asutuse luba ning oleks ajaliselt piiratud. Massilist ja püsivat sõnumite kontrolli kõigi Euroopa kodanike üle ei ole kavas kehtestada.