Kohalik ehitusturg näitas väikest kasvu

Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2025. aasta kolmandas kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 0,6 protsenti vähem kui aasta varem samal ajal, kohalikul ehitusturul suurenes maht aga 0,4 protsenti.

Eesti ehitusettevõtted ehitasid kolmandas kvartalis kokku 1,1 miljardi euro eest, millest hooneid 684 miljoni ja rajatisi 455 miljoni euro eest. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes ehitati hooneid 1,9 protsenti vähem, rajatisi ehk teid, sildu, sadamaid, magistraaltorustikke, side- ja elektriliine, spordiväljakuid ja muud sellist aga 1,6 protsenti rohkem.

Statistikaameti juhtivanalüütik Merike Sinisaar tõi välja, et pärast esimese kvartali ehitusmahtude kasvu teises ja kolmandas kvartalis mahud veidi vähenesid. „Kolme kvartali kokkuvõttes ehitati sel aastal siiski 0,6 protsenti rohkem kui eelmise aasta esimese üheksa kuuga,“ lisas analüütik.

„Kohaliku ehitusturu väikese kasvu taga on eelkõige suurenenud mahud hoonete uusehituses ning rajatiste remondi- ja rekonstrueerimistöödes,“ selgitas Sinisaar.

Välisriikides tegutsevate Eesti ehitusettevõtete mahud vähenesid mullu kolmanda kvartaliga võrreldes 12 protsenti, põhiliselt hoonete ehitusmahtude vähenemise tõttu. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahust oli seitse protsenti, aasta varem oli nende osakaal kaheksa protsenti.

Eelistatuim elamutüüp on korterelamu

Ehitisregistri andmetel lubati kasutusse 1301 uut eluruumi, mida on viiendiku võrra rohkem kui 2024. aasta kolmandas kvartalis. Populaarsemad elamutüübid olid üksikelamu ja kolme- kuni viiekorruseline korterelamu. Kõige rohkem valmis uusi eluruume Tallinnas, millele järgnesid Tallinna ja Tartu lähiümbruse vallad.

Ehitusluba väljastati kolmandas kvartalis 2215 eluruumi ehitamiseks, mida on kaks korda rohkem kui aasta varem samal ajal. „Seni tagasihoidlik nõudlus uute eluruumide järele kasvas üle pika aja. Viimati ületas ehitusloa saanud uute eluruumide arv 2000 piiri 2021. aasta viimases kvartalis,“ tõdes Sinisaar.

Enam kui pooled uutest eluruumidest asuvad Harjumaal, nendest 24 protsenti Tallinnas. Jätkuvalt oli eelistatuim elamutüüp korterelamu.

Kasutusse lubati 300 mitteelamut, kus kasulikku pinda on 289 000 ruutmeetrit. Kõige enam lisandus uut büroo-, tööstus- ja laohoonete pinda. Võrreldes 2024. aasta kolmanda kvartaliga suurenes nii kasutusse lubatud