Eesti tervishoid võib tulevikus sõltuda ka välistööjõust

Arenguseire keskuse hiljutine lühiraport näitab, et Eesti tervishoiusüsteemis kasvab lähiaastatel vajadus võõrtööjõu kaasamiseks. Samuti on suurenenud erasektoris ja mitmel töökohal korraga töötavate tervishoiutöötajate osakaal, mis omakorda vähendab riikliku tervishoiusüsteemi suutlikkust ja pikendab patsientide ooteaegu.

Arenguseire keskuse ekspert Kaupo Koppel selgitas, et eriti murettekitav on tervishoiutöötajate nappus perearstide seas. Eestis on Euroopa Liidu madalaim välispäritolu tervishoiutöötajate osakaal – arstidest oli 2023. aastal 4,5% ja õdedest vaid 0,2%. Seega on selgelt tõusnud tööjõu kaasamise vajadus välismaalt, selle üheks takistuseks on aga olnud keelebarjäär.

Eestis on järjest rohkem meditsiinitöötajaid, kes töötavad mitmel ametikohal- nii suureneb ületundide arvelt täidetud töökohtade arv. Statistikaameti andmetel oli 2024. aastal meditsiinivaldkonna töötajatel Eestis kõige sagedamini mitu töökohta, eriarstidest töötab mitmel ametikohal 59%, samas kui riigi keskmine on 10%. Samuti on õdedel viimase kümne aastaga ületundide arv kasvanud 40%. Koppeli sõnul võib tervishoiutöötajatele olla majanduslikult mõistlikum väiksem lepinguline koormus, aga rohkem ületunde.

Eesti tervishoiusüsteemis on mure ka tulevikus perearstide puuduse üle, eriti maapiirkondades, kus töötab vähe noori perearste. Samuti on puudus mitteklinikalisest personalist, nagu hooldajad ja õe abid, ning vaimse tervise spetsialistidest ja proviisoritest.

Tervishoiusüsteemi suutlikkust on vähendanud ka suurenenud erasektoris töötavate tervishoiutöötajate osakaal, mis kümne aastaga on kasvanud 32%lt 37%-le. Üha rohkem tugispetsialiste ja vaimse tervise töötajaid liigub erasektorisse.

Arenguseire keskuse lühiraport on osa tervishoiu jätkusuutlikkuse uurimisest, mille eesmärk on analüüsida, kuidas tervishoiu rahastamise mitmekesistamine mõjutab tervishoiuteenuste kättesaadavust aastaks 2050.