Eesti ja Rootsi allkirjastasid vanglarendilepingu

Eesti justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta ning Rootsi justiitsminister Gunnar Strömmer allkirjastasid kolmapäeval kahe riigi vahelise vanglarendilepingu, mille alusel saab Rootsi kasutada Tartu vangla taristut ajutise lahendusena vanglasüsteemi ülekoormuse leevendamiseks.

Viie aasta pikkune leping näeb ette kuni 600 kinnipeetava majutamise 400-sse kambrisse. Leping jõustub pärast ratifitseerimist mõlema riigi parlamentides – Eestis on vajalik kaks lugemist Riigikogus, seejärel liigub dokument presidendile väljakuulutamiseks.

Lepingu eesmärk on hoida töös Tartu vangla kui strateegiline infrastruktuur ning tagada piirkondlik tööhõive ja turvalisus. Samuti annab see võimaluse suurendada vanglateenistuse professionaalset võimekust Lõuna-Eestis.

„Eestit ja Rootsit seob tugev usaldus ja sarnane arusaam õigusriigist. Leping sündis konstruktiivses koostöös ja aitab mõlemal riigil täita oma eesmärke,“ ütles minister Liisa-Ly Pakosta, rõhutades, et tegemist on tasakaalustatud ja partnerlust tugevdava kokkuleppega.

Rootsi justiitsminister Gunnar Strömmer kinnitas, et Eesti vanglate tase on kõrge ning koostöö aitab märkimisväärselt leevendada Rootsi vanglasüsteemi koormust.

Kinnipeetavate valik toimub koostöös kahe riigi julgeolekuasutustega. Eestisse ei tooda kõrge riskiga või sobimatuid isikuid. Välisvangid ei saa linnaluba ning karistusaja lõppedes saadetakse nad tagasi Rootsi vähemalt kuu enne vabastamist.

Kõik kinnipeetavatega seotud kulud – sealhulgas tervishoiuteenused – katab Rootsi riik. Võimalikud julgeolekuriskid on kaardistatud koostöös PPA, KAPO ja Rootsi ametkondadega.

Leping järgib Euroopa inimõiguste raamistiku põhimõtteid.