Eesti rahvaarv langes teist aastat järjest

Statistikaameti andmetel elab Eestis 2026. aasta 1. jaanuari seisuga 1 360 745 inimest, keda on 9250 võrra vähem kui aasta varem, sealjuures langes rahvaarv teist aastat järjest.

Mullu sündis 9240 inimest ja suri 15 688 inimest. Eestisse rändas 15 212 inimest ja Eestist rändas välja 18 014 inimest.

Statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika teenustiimi juhi Kadri Rootalu sõnul moodustas kaks kolmandikku rahvaarvu langusest negatiivne loomulik iive ja ühe kolmandiku negatiivseks pöördunud rändesaldo. „Viimastel aastatel rahvaarvu kasvule kaasa aidanud ja negatiivset loomulikku iivet korvanud rändesaldo pöördus 2025. aastal enam kui kümne aasta järel taas negatiivseks ning Eestist lahkus 2802 inimest rohkem, kui siia saabus,“ sõnas ta ja lisas, et loomulik iive jäi 6488 inimesega negatiivseks.

2025. aastal sündis Eestis 9240 last,keda on 450 võrra vähem kui 2024. aastal. „Mullune sündide arvu langus 4,6 protsendiga oli väikseim alates 2022. aastast, mil sündimus hakkas järsult langema. Tunamullu langes sündide arv ühe aastaga 11,5 protsenti ja aasta enne seda kuus protsenti. Võrreldes järsule langusele eelnenud perioodi aastatel 2010–2021 keskmisega on sündide arv langenud enam kui 30 protsenti,“ selgitas Rootalu.

Summaarne sündimuskordaja, mis arvestab sünnituseas naiste arvu, oli 2025. aastal 1,16. Aasta varem oli see näitaja 1,18 ja 2022. aastale eelnenud viieaastase perioodi keskmisena 1,62. Keskmine sünnitaja oli 31,2 aastat vana ja keskmine esmasünnitaja 29,4 aastat vana. Mõlemad näitajad mullu tõusid, jätkates sellega juba Eesti taasiseseisvumisest saati kestnud trendi.

2025. aastal sündis kõige rohkem esimesi lapsi (4010). Teisi lapsi sündis 3092 ja kolmandaid või enamaid lapsi 2138. Esimesi lapsi sündis arvuliselt mõnevõrra rohkem kui mullu, teisi ja kolmandaid lapsi sündis vähem. „Viimase nelja aastaga on märgatavalt suurenenud esimeste laste osatähtsus. Kui veel 2021. aastal moodustasid esimesed lapsed 37 protsenti kõigist sündidest, siis 2025. aastal oli näitaja juba 43 protsendi juures. Alates 2021. aastast on esimesi lapsi sündinud 19 protsenti vähem, teisi lapsi 35 protsenti vähem ja kolmandaid või enamaid 40 protsenti vähem,“ selgitas Rootalu.

Täpsustatud rände andmetel, mis arvestab ka registreerimata rännet, saabus Eestisse 15 212 inimest ja lahkus 18 014 inimest. Rändesaldo langusesse panustasid nii sisseränne kui väljaränne. „Sisserändajate hulk langes võrreldes tunamullusega 3422 inimese võrra, väljaränne kasvas 754 inimese võrra. Rändesaldo, mis veel 2024. aastal oli 1374 inimesega plusspoolel, langes aastaga 2802 inimesega miinuspoolele,“ kirjeldas Rootalu viimaseid rändenäitajaid.

Rännet mõjutab jätkuvalt ka Venemaa-Ukraina sõda. „Kui viimastel aastatel on Ukraina kodanikud eelkõige andnud tooni sisserännanute hulgas, siis viimasel kahel aastal on Ukraina kodanike osakaal kasvanud märgatavalt väljarännanute seas,“ ütles Rootalu. „Suurenenud väljarände taga on eelkõige Ukraina, aga ka Eesti enda kodanikud. Teataval määral mõjutab väljarännet ka rändestatistika metoodika: kui riigist lahkumisel jäetakse väljaränne ametlikult registreerimata, jõuavad need andmed statistikaametini viitega,“ selgitas Rootalu, miks on Ukraina kodanike väljaränne viimasel aastal jõudsalt kasvanud, ning pakkus, et osa rännanutest võis tegelikult lahkuda juba varem.

Eesti kodanikke saabus eelmisel aastal riiki 4672 ning lahkus 6283 ehk lahkujaid oli 1611 võrra rohkem kui saabujaid. Ukraina kodanikke lahkus Eestist rohkem, kui saabus – vastavalt 5617 väljarännanut ja 4791 sisserännanut.

18,7 protsenti Eesti elanikest on alaealised. 18–64-aastaste osakaal on 59,9 protsenti ning 65 ja vanemate osakaal on 21,4 protsenti. Aastaga langes alaealiste osakaal ning kasvas pensioniealiste osakaal.

Meeste osakaal on 47,5 protsenti ja naiste osakaal 52,5 protsenti.

82,2 protsenti ehk 1 119 000 inimest Eesti elanikest on Eesti kodakondsusega, 5,5 protsenti Venemaa kodakondsusega, 4,6 protsenti Ukraina kodakondsusega ja 4,3 protsenti määramata kodakondsusega. 3,4 protsenti Eesti elanikest on mõne muu riigi kodakondsusega. Rahvuselt on eestlaste osakaal kogu rahvastikust 68,5 protsenti ehk 933 000 inimest, mis on samas suurusjärgus eelmise aastaga.