Eesti ei osale põgenike ümberpaigutamises

Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil sai heakskiidu siseminister Igor Taro ettepanek, mille järgi panustab Eesti seoses Ukraina sõjapõgenike suure arvuga solidaarsusreservi 2026. aastal vähendatud mahus.

“Eesti asub Euroopa Liidu välispiiril, mistõttu mõistame hästi, kui oluline on suure rändesurve korral teistelt liikmesriikidelt solidaarset abi saada. Sel põhjusel toetasime ka solidaarsusreservi loomist ja oleme riigina valmis sellesse rahaliselt panustama. Küll aga pean oluliseks, et meie rahalise panuse arvutamisel võetaks arvesse lisaks rahvaarvule ja sisemajanduse koguproduktile ka eelnevatel aastatel vastuvõetud Ukraina sõjapõgenike arvu,” selgitas siseminister Taro.

Eesti solidaarsuspanust vähendatakse poole võrra

“On õige, et meie tööd Ukraina sõjapõgenike vastu võtmisel arvesse võetakse ja seetõttu Eesti solidaarsuspanust ka poole võrra vähendatakse. Panustada on võimalik kolmel moel – rahaliselt, tehnika ja ekspertidega ning põgenike vastuvõtmisega. Kokkuleppel Euroopa Komisjoniga panustab Eesti 2026. aastal vähendatud mahus rahaliselt ning võimalusel oma tehnika ja ekspertidega, ühtegi põgenikku Eestisse teistest riikidest ei tooda,” ütles Taro.

Eesti siseminister rõhutas kohtumisel ka Ukraina vastu sõdinud Vene kodanikest eks-kombatantide Schengeni ruumi liikumise piiramise teema olulisust.

Venemaa poolel võidelnud inimesed ei tohiks saada rännata Schengeni alale

“Venemaa agressioonisõjas Ukrainas võidelnud inimestele tuleb tõkestada liikumine Schengeni alale. Eesti on veendunud, et meil tuleb rakendada ühiselt rangeid piiranguid, mis takistaksid Kremli režiimile kasulike ja lojaalsete inimeste vaba liikumist Euroopa Liidus. See on meie ühise julgeolekuruumi turvalisuse küsimus, kuna Venemaa võib kasutada Schengeni ruumis EL-i riikide vastu suunatud hübriidoperatsioonideks tõenäoliselt just neid inimesi,” ütles Taro.

“Eesti näeb siin ühemõtteliselt võimalikku tõuget kuritegelikkuse kasvuks, mida on tõestanud NSV Liidu Afganistani sõja ja Venemaa Tšetšeenia sõja veteranidega seotud vägivaldsus, ning muidugi julgeolekuohtu, mis lähtub nüüdse Venemaa eriteenistuste peakorteritest,” märkis ta.

Tema sõnul tegutseb Eesti selle nimel, et Vene eks-kombatantidele Schengeni ruumi sulgemine muutuks Euroopa Liidu ametlikuks poliitikaks.

Lisaks arutasid siseministrid EL-is ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmissüsteemi loomise üle, mis aitaks edaspidi suurendada kogu EL-is täideviidavate tagasisaatmiste arvu.

Taro selgitas, et peamiselt tekitab praegu lahkhelisid teise liikmesriigi poolt väljastatud tagasisaatmisotsuse tunnustamine. “On neid, kes toetavad vabatahtlikku tunnustamist ja neid, kes soovivad vastastikust tunnustamist kohustuslikuks muuta. Eesti toetab ühtset lähenemisviisi, kuid peame oluliseks, et see ei tooks kaasa liigset haldus- ja finantskoormust. Seetõttu on oluline, et vastastikune tunnustamine Euroopa tagasisaatmiskorralduse alusel tugineks infosüsteemis olevatele andmetele,” ütles siseminister.