Eelmisel aastal said päästjad tudengite tõttu poolsada väljakutset

Möödunud aastal said päästjad Tartu ühiselamutesse pea 50 väljakutset. Kõige sagedamini sai häirekeskus teateid pliidile unustatud pottide või pannide tõttu, mille tagajärjel hakkas toit kõrbema ja käivitas tulekahjusignalisatsiooni.

2023. aastal registreeriti Tartu tudengite ühiselamutes kokku 48 väljakutset. Raatuse tänava ühiselamust tuli kolm väljakutset, millest kõik olid seotud kokkamisega. Narva maantee kolmest ühiselamust laekus aastaga 24 häiret, enamik neist oli seotud toidu valmistamise ja tehniliste riketega, osa ka teadmata põhjustel. Väljakutsete peamine põhjus oli mikrolaineahju unustatud toit. Kreutzwaldi tänava ühiselamust tuli 21 väljakutset, millest enamik oli seotud köögitoimingutega, kuid kahel korral oli põhjuseks e-sigareti suitsetamine.

Lõuna päästekeskuse ohutusjärelevalve peainspektor Roman Abubikirovi sõnul esineb sügisel, kui uued tudengid ühiselamutesse kolivad, rohkem väljakutseid. Siiski on need tema sõnul aastatega vähenenud ning suurt probleemi pole. Varasemalt olid sellised juhtumid sagedamini seotud välistudengitega.

Ühiselamutes on automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem (ATeS), mille väljakutsete eest võib olla ette nähtud leppetrahv. Kuigi päästeamet saab vajadusel määrata tuleohutusseaduse alusel rahatrahvi kuni 2400 eurot, pole maksimaalset summat seni rakendatud. Alates 1. jaanuarist on lühimenetlusega määratav trahv 80 eurot (varasemalt 40 eurot).

Kui häirekeskus saab teate ATeSi kaudu, saadetakse esialgu üks päästeauto. Vajadusel otsustab päästetööde juht lisajõudude kaasamise.

Päästjad rõhutavad, et enamik selliseid õnnetusi on lihtsalt ennetatavad – kui köögis süüa teha, tuleks seal ka kohal olla. Pliidile unustatud toit võib kõrbema minnes süüdata ümbritsevaid esemeid, näiteks kappe, käterätte või kardinaid. Samuti võivad plastesemed, nagu poti sangad, hakata sulama ja eritada mürgist gaasi.