Ettevõtetele hakkab laupäevast kehtima uus euronõue

Alates laupäevast peavad pea kõik Eestis tegutsevad ettevõtted, kes pakuvad tooteid või teenuseid, tagama, et nende veebilehed ja mobiilirakendused vastavad Euroopa Liidu digiligipääsetavuse nõuetele.

Senini kehtisid need nõuded vaid avalikule sektorile, kuid nüüd laienevad need ka erasektorile – välja arvatud mikroettevõtetele, kus töötab alla 10 inimese ja aastakäive ei ületa kahte miljonit eurot.

“Viimastel aastatel on veebilehtede ligipääsetavusest räägitud, kuid sellele kuluv töömaht tuleb paljude ettevõtjate jaoks üllatusena,” selgitas Net Groupi analüütik ja tiimijuht Irina Kõiv.

Ehkki järjekordne Brüsselist tulev direktiiv võib ettevõtjates esialgu trotsi tekitada, rõhutab Kõiv, et selle eesmärk on võrdne ligipääs teenustele kõigile.
“Ärilisest vaatenurgast tähendab digiligipääsetavuse nõuete eiramine, et suur hulk potentsiaalseid kasutajaid jääb teenusest kõrvale.”

Kui kiirelt tegutseda, on veel võimalik suveks vajalike töödega pihta hakata ning sügiseks valmis saada.

“See, kui kaua kulub ühe veebikeskkonna digiligipääsetavaks tegemisele, sõltub väga erinevatest asjaoludest. Alates sellest, kuidas on kood üles ehitatud, kas on kasutatud standardseid komponente või on need rätseplahendusena loodud. Samuti mängib rolli, kas lisaks veebile on ka mobiilirakendus ja mitut brauserit peab veebirakendus toetama,” lisas ta.

Mõnel juhul võib olemasoleva veebilehe ümbertegemine osutuda kulukamaks kui täiesti uue keskkonna loomine. Kõivu sõnul sõltub palju ka sellest, kui suure prioriteediga on ettevõtjale digiligipääsetavuse tagamine ja millised vahendid on selleks eraldatud ja sõltuvalt sellest saab arendusmeeskond võimalikke lahendusi pakkuda.

“Oleme erinevates projektides teinud palju tööd digiligipääsetavusega ja saanud ka omad õppetunnid. Saadud kogemuste põhjal oskavad meie testijad rakendusi auditeerida ja välja tuua olulised puudujäägid. Meie arendajad omavad kogemust puudujääkide eemaldamisel või pakuvad võimalikke alternatiive,” kirjeldas ta.

ELi direktiiv võetakse üle Eesti seadusandlusse, mille alusel peavad ka erasektori veebilehed järgima digiligipääsetavuse standardit. Kokku on standardis ligi 100 nõuet, millest osa on kohustuslikud vaid teatud rakendustele ja lehtedele, kuid enamik põhineb rahvusvahelisel WCAG juhisel.

Järelevalvet hakkab tegema Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kellel on õigus mittevastavuste korral sekkuda ja teha ettekirjutusi.