Uus läbimurre alkoholisõltuvuse uuringutes võib viia tõhusamate ravimeetoditeni

Teadlased on leidnud hiirte ajus kindla närvirakkude rühma, mis toimib omamoodi „pidurina“ liigse alkoholitarbimise vastu. Avastus avab võimaluse arendada täpsemaid ja vähem kõrvaltoimeid põhjustavaid ravimeid alkoholi liigtarvitamise vastu.

Alkoholisõltuvus põhjustab maailmas märkimisväärset inimlikku ja majanduslikku kahju ning olemasolevad ravimid on tihti piiratud tõhususega ning põhjustavad kõrvaltoimeid nagu peavalu, unetus või väsimus.

Uuringu autor neurobioloog selgitab, et võtmetähtsusega võib olla teatud kindlate ajuringete sihtimine, mitte kogu aju mõjutavate ravimite kasutamine. Just selleks kaardistas tema uurimisrühm hiirte ajus alkoholitarbimise ajal aktiveeruvad neuronid. Nad kasutasid selleks geneetiliselt muundatud hiiri, kelle alkoholitundlikud neuronid hakkavad helendama punaselt – võimaldades teadlastel täpselt määratleda, millised neuronid aktiveeruvad joomise ajal.

Uurimistöö tulemusena tuvastati väike neuronite kogum aju piirkonnas, mida tuntakse kui mediaalne orbitofrontaalne korteks – see osa ajust juhib otsuste tegemist ja käitumise kohandamist. Kui need neuronid „välja lülitati“, kasvas hiirtel alkoholi tarbimine märgatavalt. See viitab sellele, et ajul on olemas sisemine mehhanism, mis piirab liigtarbimist – kui see süsteem ei tööta korralikult, võib see viia kontrollimatu joomiseni.

Kuigi uuring keskendus hiirtele, jääb veel selgusetuks, kas inimaju sisaldab sarnast neuronikogumit. Kui jah, siis võiks nende stimuleerimine tulevikus pakkuda lahendust neile, kel on raskusi alkoholi tarbimise ohjeldamisega.

Täpne neuronite sihtimine on keeruline, kuid lootust annab geeniteraapia areng – eriti vähiravi ja harva esinevate haiguste puhul. See võib tuua kaasa uue põlvkonna tõhusamad ja ohutumad alkoholitarbimise häirete ravivõimalused.