Augustis registreeriti ligi 250 tööõnnetust

Tööinspektsioon registreeris augustis esialgsetel andmetel 243 tööõnnetust, vahendab Tööelu portaal.

“Tihti juhtub õnnetusi just seetõttu, et ohte ei märgata või ei peeta neid piisavalt tõsiseks. Kiirustamine, harjumused ja mõte, et minuga ei juhtu, viivad õnnetusteni,” kirjutab tööinspektsioon Tööelu portaalis. “Hiljuti juhtus tööobjektil õnnetus 33-aastase mehega, kes läks kontrollima tellingute paigaldamist. Kuna töö ei tundunud kauakestev ega ohtlik, ei tulnud talle kiiver meeldegi. Küll aga maksis see unustamine kiiresti kätte, sest mees lõi pea vastu tellingulava serva ja sai pealaele lahtise haava.”

Tööinspektsioon rõhutab, et isikukaitsevahendeid vajavad kõik – mitte ainult töötegijad, vaid ka juhendajad, kontrollijad ja teised, kes kasvõi hetkeks objektil viibivad. “Tööõnnetused ei juhtu sageli mitte keeruliste või ilmset ohtu kujutavate ülesannete täitmisel, vaid just siis, kui inimene tunneb end liiga kindlalt,” selgitas tööinspektsiooni järelevalveosakonna juhataja Elina Soomets. “Mõeldakse: olen kogenud, tean ohukohti, käin kiiresti ära ja vaatan, kuhu astun. Paraku ei küsi õnnetus, kui kaua sa objektil oled või mis on sinu roll. Liigne enesekindlus võib muutuda hooletuseks ja see võib lõppeda valusalt.”

Inspektsioon toonitab, et ohuteguri ees on kõik võrdsed – tööõnnetus võib juhtuda igaühega, kes ohualas viibib. Näiteks ehitusplatsil võib haamer pähe kukkuda nii keevitajale, objektijuhile, investorile kui ka toidukullerile. Kui ohutuse tagamiseks on ette nähtud isikukaitsevahendid, peavad neid kasutama kõik.

Isegi kui risk lühiajalisel kokkupuutel tundub väike, on tagajärjed õnnetuse juhtumisel sama rasked.