Alanud hundijahi käigus tohib esmalt küttida 84 hunti 

Hundijahi küttimisprintsiibid on läbi räägitud suurkiskjate koostöökogus ning seda korraldatakse ohjamisalade põhiselt. Vajadusel täiendatakse küttimislimiiti jahihooaja jooksul hundi täpsema leviku ja arvukuse andmete laekumisel. Hundijahi hooaeg kestab Eestis 1. novembrist kuni veebruari lõpuni.

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk ütles, et küttimise kaudu suunatakse ohjamissurvet ennekõike just piirkondadesse, kus on kõige rohkem hundikahjusid.

“Suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskavaga on ette nähtud huntide arvukuse hoidmine vahemikus 20-30 pesakonda, samal ajal hoides tema tekitatavad kahjustused kontrolli all. Hundi populatsiooni seisund Eestis on jätkuvalt soodne ja stabiilne. Viimastele, sellesügisestele Keskkonnaagentuuri seireandmetele tuginedes on hunte Mandri-Eestis hetkel teada vähemalt 25 pesakonda, mida on eelmise aastaga võrreldes veidi vähem. Huntide poolt kogu kariloomadele tekitatud kahju on võrreldes möödunud aastaga samuti mõnevõrra vähenenud, aga näiteks ülemöödunud aastaga võrreldes on lausa üle poole vähenenud lammaste murdmine,” rääkis Kukk.

Eelmiste aastatega võrreldes on siiski suurenenud huntide poolt veiste murdmine, aga silmas peab pidama, et enamik selliseid teateid on tulnud ühest piirkonnast – Soomaalt.

Leelo Kukk täpsustas, et Keskkonnaamet on andnud sinna välja kuus eriluba hundi nuhtlusisendite küttimiseks, realiseeritud on nendest hetkel kaks. „Ligikaudu pooled üle riigi huntide poolt murtud veistest on Soomaalt. On selge, et sealse rahvuspargi puhul on tegemist suurelt jaolt üle ujutatud alaga, mistõttu on piirkonnas väga keeruline tavapäraste ennetusmeetmetega kiskjate eest karja kaitsta. Hunt on oma loomult oportunist ning murrab sealt, kus see on kõige lihtsam. Üleriigiline lambakahjude vähenemine viitab, et karjakasvatajate ennetustegevustel on mõju, samuti on hundil süüa ka metsas,“ selgitas peadirektori asetäitja.

Alam-Pedjal tohib lasta 1, Ida-Harjus 4, Ida-Virumaal 4, Järva piirkonnas 6, Lõuna-Läänemaal 3, Lõuna-Pärnumaal 3, Viljandi-Valga alal 5, Harju piirkonnas 7, Lääne-Pärnumaal 3, Lääne-Virus 6,
Pärnu-Rapla alal 6, Pärnu-Viljandi piirkonnas 12, Tartu-Jõgeva alal 3, Põlva-Tartu alal 5, Valga-Tartu-Põlva piirkonnas 6, Võru piirkonnas 5, Viru piirkonnas 4 ja Põhja-Läänemaal 1 loom. Hiiumaal ja Saaremaal hunte lasta ei tohi.

Keskkonnaamet kompenseerib kiskjate ründeid, aga loomulikult on kõige parem, kui panustatakse ennetusse ja selliseid ründeid üldse ei toimu. 2024. aasta eest maksis Keskkonnaamet 95 mesinikule, karjapidajale või kalurile efektiivsete ennetusmeetmete rakendamiseks välja enam kui 130 000 eurot. See on läbi aegade suurim ennetusmeetmete hüvitisteks kulunud summa.