400 naist hiljem, 9. osa: selle saladuse avaldas voodipartner alles hommikul…

Tähelepanu! lugu ei ole soovitatav alla 18- aastastele! Tegemist on vabas vormis kirjeldatud elukogemusega, mis võib sisaldada tundlikku sisu.

Meenub üks omamoodi huvitav lugu, mis leidis aset umbes 12-13 aastat tagasi. Tutvusin mingil internetileheküljel ühe kauni neiuga. Hakkasime vestlema ja meil tekkis üsna kiirelt üksteise vastu sügav sümpaatia ja huvi.

Ta mainis mitmel korral meie vestluses, et tegelikult ta ei otsi kedagi ja ei soovi otseselt kellegagi tutvuda ja see on pigem eksperiment tema jaoks. Minul ilmselgelt algas jaht, kuigi isegi minus tekitas see sõna “eksperiment” pisut kahtlust. Mõtlesin kõikvõimalikud stsenaariumid läbi, mis olla saaks. Mõtlesin, et äkki mõni ekspartner teeb minuga nalja või näiteks eilne kaaslane, kellega koos aega veetsin. Aga jahiinstikt minus ei kadunud ja ma olin valmis riskima nagu alati.

Me vestlesime päris pikka aega ja rääkisime peaaegu kõigest. Ma olin mitmel korral teinud ettepaneku, et me võiksime ju ikka päriselt ka kokhtuda, aga vastus oli alati ei. Et tema on siiski suhtes ja see oleks juba liig tema jaoks, et kaugemale tema ei soovi minna. Tema siiski teeb “eksperimenti”. Me vestlesime ja vestlesime ja kõik muutus aina paremaks. Me vahetasime mitmeid pilte, osad neist olid üsna intiimsed. Naljakas on see, et mõned naised seda petmiseks ei pea, kui nad kirjutavad iga päev võõra mehega, saadavad alasti pilte jne. Aga see selleks, mis moraalijünger mina olen.

Ühel õhtul ta kirjutas mulle, et saada enda aadress ja ta tuleb kohe sinna. Ta oli väljas firmapeol ja juba meeldivas joobes ning tegi siis enda peas otsuse, et tema tuleb nüüd minu juurde. Teadmata, kas ma päriselt olemas olen, kas ma olen see, kes pildil, või äkki ma elan koos naise ja lapsega. Õnneks olin ma hiljuti lahku läinud ja elasin üksi. Ja see õhtu ei olnud laps ka minu juures. Ta saabus siis umbes pool tundi peale seda viimast vestlust taksoga minu maja ette. Läksin talle vastu ja meile mõlemale tundus nagu me tunneksime teineteist juba väga ammu.

Astusime siis minu juurde tuppa ja vaatasime teineteist pikkade pilkudega mõned hetked. Ta küsis, kas mul on talle veini pakkuda ja loomulikult me avasime pudeli ja kõlistasime klaase. Ta veel küsis, kas ma olen nüüd rahul, et ma tema pea niimoodi hulluks ajasin ja kas ta siis on selline nagu piltidel. Vastasin, et olen rahul, et me lõpuks kohtume ja ta on mitu korda kaunim kui piltidel. Ta nägi tõesti meeletult kaunis välja. Ikkagi firmapidu koos täismeigi, soengu ja kõige muuga.

Mina ikka üritasin viia juttu sellele eksperimendile, millest ta rääkis, aga sellele ta ei vastanud ja ütles, et las see jääda. Ta vaatas mind kelmika pilguga ja ütles, et kui ta juba siin on, siis ta tahab kõike saada ja ööseks minu juurde jääda. No mis mul saaks selle vastu olla, kui pikalt jahitud saak jookseb ise mulle sülle ja pakub ennast mulle. Me ei joonud isegi seda ühte pudelit veini lõpuni. Me suudlesime väga pikalt ja kirglikult, kuni maandusime voodisse. See oli väga kirglik ja seksapiilne öö. Muide, ta kaotas selles suures kirehoos, mis meil oli, ühe kõrvarõnga ära ja see kõrvarõngas on tänaseni minu käes, kuna ta ütles, et las see jääb mulle mälestuseks ja teda meenutama. Ma ütlen ausalt, ta jäi mulle meelde ja kohe selgitan miks.

Hommikul ärgates ei olnudki kõik võõras ja kohmetu. Meie pilgud olid endised ja kõik oli väga ilus ja romantiline. Ta hakkas ära minema ja mina, nagu armunud poisike, küsisin millal ma teda jälle näen. Ja siis ta vastas, et ta ju ütles, et see on eksperiment. Ma ilmselt olin näost täitsa valge ja segaduses. Ja siis ta ütles, et ta tahtis enda jaoks selle läbi teha ja ei arvanud, et ta läheb lõpuni välja ning oli tänulik, et see olin just mina. Ta suudles mind veel kirglikult ja astus uksest välja. Tema viimased sõnad olid, et ta peab nüüd koju minema, kuna ta naine ootab teda kodus ja muretseb ilmselt. “Ma olen lesbi. Aga kui ma kunagi peaksin muutuma, siis sina oled see mees, kelle ma üles otsin. Tsau!” hüüdis ta järgi.

Ütleme nii, et mul läks ikka päris kaua aega, et ennast koguda ja asjast aru saada. Aga ma olen väga tänulik selle imelise öö ja imelise naise eest.

Antud loo saatja on Meestelehe toimetuse poolt tuvastatud ja loo autor on kirjalikus kokkuleppes kinnitanud esitatud andmete õigsust. Meeste lood on Meestelehe rubriik, kus avaldame Meeste seiklusi elust enesest. 

Iga avaldatud loo juures märgime, kas autor on toimetusele teada ja eelistame tuvastatud isikuga lugusid anonüümsetele.