Meeskonnatöö ja juhtimise valdkonna koolitaja Mats Soomre on aidanud kujundada Eesti meeskonnakultuuri juba üle 27 aasta. Ta on koolitanud sadu organisatsioone, juhtides koolitusi ja arenguprogramme, mille fookuses on tugevustel põhinev meeskonnatöö, avatud suhtluskeskkonna arendamine ja usalduse loomine meeskondades.
“Tõeliselt tugevad meeskonnad ei teki iseenesest — need luuakse sihikindlalt, samm-sammult, teadlikult arendades nii suhtlust kui ka koostööoskusi,” ütleb Soomre, kelle tööd iseloomustavad praktilisus, sügavus ja otsekohesus.
Soomre on KoostööKunstiKooli asutaja, Belbin Accredited Team Coach ning Belbini meeskonnarollide esindaja Eestis ja pikaaegne lektor. “Koostöö algab üksteise sisulisest mõistmisest ja julgusest rääkida olulistel teemadel nii nagu päriselt mõeldakse,” rõhutab ta.
Soomre jagab nippe ja tähelepanekuid, kuidas ehitada üles usalduslikku ja toimivat suhtluskultuuri, mis aitab meeskondadel muutustes tugevamaks kasvada.
Edukate arutelude taga on mitu tegurit
Et ausad arutelud üldse võimalikuks saaksid, peab meeskonnas valitsema tugev usaldus. Turvatunne tekib siis, kui inimesed teavad ja tunnevad, et neid ei hinnata ega kritiseerita öeldu pärast. „See pole ainult juhi asi — igaüks peab panustama sellesse, kuidas tiim end koos tunneb,“ rõhutab Soomre.
Tihti ei jää asjad rääkimata mitte tahtmatuse, vaid ebamugavustunde või hirmu tõttu. „Kui varasemad kogemused on jätnud negatiivse jälje, ei julgeta enam avatud olla,“ ütleb Soomre. Lahenduseks on uudishimu — see, kui julgeme rohkem küsida kui oletada. Rohkem erinevusi mõista ja näha positiivset.
Avatud suhtluskultuur ei teki üleöö. See saab alguse otsusest teisi usaldada ning valmisolekust olla ka ise haavatav. “Kui juht või tiimiliige julgeb jagada oma eksimusi või kahtlusi, julgevad teised seda samuti,” kinnitab Soomre.
Tõeliselt hea arutelu eeldab kolmekordset “jah”-i: kas inimene on mulle oluline? Kas teema on oluline? Kas ma tahan teda päriselt mõista? Kui need küsimused saavad ausa jaatava vastuse, saabki alguse sisukas vestlus. Ja nagu Mats ütleb — kuulata tuleb mõistmise, mitte reageerimise eesmärgil.
Kuidas aga harjutada keerulistest asjadest rääkimist?
Nagu iga oskus, vajab ka avatud suhtlus praktikat. Mats soovitab alustada turvalises keskkonnas – näiteks team coachi või mentoriga, kes aitab fookuse hoida koostööl, mitte süüdlaste ja vigade otsimisel.
Erinevalt individuaalsest coachist aitab team coach kogu meeskonnal tervikuna areneda – näha, kus nad täna on ja kuhu liikuda tahavad. Selline toetus aitab ehitada dialoogipõhist kultuuri, kus kõik tunnevad, et neil on hääl ja vastutus.
Juht seab tooni kogu meeskonna aruteludeks
Kuigi juht ei saa kogu vastutust enda kanda võtta, seab ta tooni. Kui juht näitab, et vigade tunnistamine ja aus tagasiside on teretulnud, loob see tugeva pinna meeskonna arenguks. Juhtimispsühholoogia üks vaikseid reegleid: juhi reaktsioon eksimusele ütleb tiimile rohkem kui sada teoreetilist juhist.
Mats lisab lõpetuseks: „Tugev meeskond ei karda eriarvamusi ega raskusi – nad oskavad neist rääkida.” Just see ongi tänapäeva meeskonnatöö tõeline oskus: õppida, kasvada ja suhelda avatult – isegi siis, kui teemad on keerulised.
