Eestis tegutsevad pangad teenisid kolmandas kvartalis kokku 138 miljonit eurot puhaskasumit, mis on 26 protsenti vähem kui aasta tagasi. Eesti Panga ökonomisti Taavi Raudsaare sõnul vähendas kasumit eelkõige euribori langus, mis kahandas laenudelt teenitavat intressitulu kiiremini, kui vähenes pankade enda rahastamiskulu.
Pankade kasumlikkus ehk kasumi ja varade suhe langes kvartaliga 1,2 protsendini – see on viimase kümne aasta keskmise lähedal ning Raudsaare hinnangul Eestis täiesti tavapärane tase.
Euribor on kevadest alates püsinud enam-vähem samal tasemel ning finantsturud ootavad, et intressimäärad jäävad lähiaastatel stabiilseks. Selle põhjal võib eeldada, et ka pankade kasum stabiliseerub peagi ning edaspidi hakkab kasum rohkem sõltuma laenuportfelli kasvust.
Kuigi intressitulu on vähenenud, toetab pankade kasumit endiselt laenumahtude kiire kasv
Septembri lõpuks oli eluasemelaenude jääk Eestis ligi 10 protsenti ja ettevõtete laenujääk 9 protsenti suurem kui aasta varem. Väga vähestes euroala riikides kasvasid need näitajad kiiremini kui Eestis, kusjuures euroalal keskmiselt jäi kasv vaid umbes 2 protsendi juurde.
“Eesti kiire laenukasv näitab, et pankade võime laene pakkuda on hea ja tahe kasvada olemas. Samuti näeme, et keerulisest geopoliitilisest olukorrast hoolimata taastub nii ettevõtete kui ka inimeste investeerimisjulgus. Ettevõtete puhul veab kasvu eelkõige kinnisvarasektor. Lisaks on laenutegevus sel aastal olnud aktiivne kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse sektoris, mille hulka kuulub ka peakorterite tegevus,” rääkis Raudsaar.
Tema sõnul on mõlemas sektoris laenujääk kasvanud üle kümne protsendi ning ka teistes suuremates sektorites on kasv vähemalt viis protsenti.
“Ainus erand on kaubandussektor, kus laenujääk on aastaga kahanenud kolm protsenti. Rõõmustav on, et valdavalt on ettevõtted ja inimesed oma laenude tagasimaksmisega hästi hakkama saanud, sest probleemlaenude osakaal pole viimasel poolaastal enam kasvanud ja on viimase kümne aasta võrdluses madal,” märkis Raudsaar.
