Eelmisel aastal registreerisid e-residendid Eestisse rekordarv ettevõtteid

2024. aastal asutasid e-residendid Eestis rekordiliselt 4818 uut ettevõtet, mis tähendab keskmiselt 400 uut äriühingut kuus.
E-residentidelt ja nendega seotud ettevõtetelt laekus riigikassasse 66,8 miljonit eurot, mis sisaldab tööjõumakse, dividendide tulumaksu ning Eesti digi-ID taotlemise ja ettevõtte registreerimise tasusid.
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo toonitas, et e-residentsuse programmi lähitulevik on väga tähtis Eesti majanduse kasvu seisukohalt. Ta lisas, et iga euro, mis investeeritakse e-residentsusesse, toob Eestile vähemalt 8 eurot tagasi.
2024. aastal aastal liitus 11 484 uut e-residenti, mis on 5% rohkem kui 2023. aastal. Lisaks loodi e-residentide poolt rekordilised 4818 ettevõtet, samuti 5% rohkem kui 2023. aastal. Kõige rohkem uusi ettevõtteid asutati Hispaania kodakondsusega e-residentide poolt, koguni 711, Ukraina kodakondsusega oli e-residente 387, Türgi kodakondsust omas 305 ja Saksamaa kodakondsust 299 e-residenti.
2024. aastal oli iga viies ettevõtte asutaja Eestis e-resident.
E-residentsuse juhi Liina Vahtrase sõnul on programm viimase aasta jooksul pakkunud positiivset arengut kuna aina rohkem ettevõtjaid leiavad tee Eestisse – iga viies eelmisel aastal Eestis loonud ettevõtte asutaja oli e-resident. Vahtras lisas veel, et keskenduma peab ka sellele, et need ettevõtted saaksid Eestis kasvada ja maksutulu tuua. Tema sõnul keskendub 2026–2029 aastate strateegia sellele, et e-residendid tooksid Eestisse mitte ainult ettevõtted, vaid ka töötajad, muutes ettevõtete loomise kiiremaks ja lihtsamaks.
Hea näite e-residentsuse majanduslikust mõjust annab Vahtra sõnul PRNEWS, Ukraina e-residendi loodud sisuturundusplatvorm, mille Eesti kontoris töötab 21 inimest. Ettevõtte käive kasvas 2024. aastal 30% võrra, ulatudes 5,2 miljoni euroni. PRNEWS tasus Eestis makse üle 375 000 euro ning prognoositakse, et 2025. aastal tõuseb tööjõumaksude tasumine 50% võrra.
2024. aastal laekus e-residentide ettevõtetelt 63,6 miljonit eurot maksutulu, millest suurem osa, 45 miljonit eurot (71%), tuli tööjõumaksudest. Ülejäänud 18 miljonit eurot (29%) tuli enamuses dividendide tulumaksust. Samuti oli programmi haldamise kulud kokku 7,5 miljonit eurot. E-residentsuse programmi kogukulud kõigi riigiasutuste jaoks 2024. aastal ulatusid 7,5 miljoni euroni.
E-residentsuse programm loodi 2014. aastal eesmärgiga pakkuda välismaa kodanikele turvalist juurdepääsu Eesti e-teenustele. Tänaseks on Eesti e-residendid asutanud ja kaasasutanud üle 33 800 ettevõtte. E-residentsuse senine majanduslik mõju on olnud 274 miljonit eurot.

Transpodiamet: Talverehvide vahetamisega ei tasu detsembrini oodata

Meesteleht testib: Ferrari California T – kiire gran turismo, mis pakub ka mugavust

Ookeani uppunud 15 Aventadori sundisid Lamborghini tootmisliini uuesti avama

Anthropicu juht kutsub üles tehisaru arengut aeglustama

McLaren teatas oma esimese SUV-i arendusest

Kuidas saada auto väiksema kuumaksega?

Esimene elektriline Range Rover: 550 hj ja kuni 598 km ühe laadimisega

Bentley tõi turule oma esimese elektriauto

Pärnus politseinikku sihtinud mees kasutas tulirelvaks ümberehitatud stardipüstolit

Volkswagen kutsub 4 miljonit autot tagasi

Volkswagen kandis Porsche väärtusest maha 6 miljardit eurot

Uued akunõuded võivad tõsta elektriautode hinda enam kui 2000 euro võrra

Pärnus politseinikku sihtinud mees kasutas tulirelvaks ümberehitatud stardipüstolit

Politseinikud pidasid kinni raskes kuriteos kahtlustatava

Tupaci mõrva korraldanud Duane Davist ootab eluaegne vanglakaristus

Transpodiamet: Talverehvide vahetamisega ei tasu detsembrini oodata

Uuring: Eesti töösturid pole kutsehariduse praktikantidega rahul

VIDEO | 100 pöörast avariid Red Bulli iseehitatud sõidukite võistlustelt

Varro Vooglaiule saadeti riigikokku pakk kondoome

Yandexi keskuste ründamise järel kadus suur osa automatiseeritud veebiliiklusest

McLaren uuendab logo ja brändi visuaali

MrBeasti väljakutse tõi neljale mehele miljon dollarit, netirahvas peab seda vabadusevõtmiseks

2001. aastal sai Londoni korteri hinnaga osta Walesis erasaare ja majapaadi

Kohus mõistis kortermaja süütajale pika vanglakaristuse