VKG soovib anda soojatootjatele suurema vabaduse põlevkiviõli kasutamiseks

VKG põlevkivikaevandus. Foto: Kaupo Kikkas / Wikimedia

Viru Keemia Grupp (VKG) teeb ettepaneku luua püsiv regulatiivne võimalus kasutada kodumaist põlevkiviõli kaugkütte tootmiseks olukorras, kus imporditud kütustest toodetud soojus oleks tarbijale kallim. Praegu peab soojatootja põlevkiviõli kasutamiseks taotlema Keskkonnaametilt eraldi luba, vahendas BNS.

Põlevkivitööstus panustab Eesti soojatootmisse nii õlitootmisel tekkiva jääkenergia kui ka põlevkiviõli kaudu. Jääksoojus on Kohtla-Järve, Jõhvi ja Ahtme peamine soojusallikas ning üks soodsamaid kaugküttelahendusi Eestis. See on ka keskkonna seisukohalt mõistlik lahendus, kuna õlitootmise keskkonnamõju on juba hinnatud ja maandatud ning jääkenergia kasutamine soojatootmiseks ei lisa sellele uut mõju.

Konkurentsiamet on kooskõlastanud VKG jääksoojuse piirhinnaks 32,35 eurot megavatt-tunni kohta. Maagaasist toodetud soojuse piirhinnad jäävad võrdluseks vahemikku 41,46–116,24 eurot megavatt-tunni kohta.

VKG tehnikadirektori Raivo Attikase sõnul ei sõltu jääkenergiast toodetud soojuse hind gaasi ja teiste kütuste maailmaturuhindadest. Seetõttu pole VKG soojuse hind tema sõnul alates 2022. aastast muutunud, kuigi energiahinnad on vahepeal kõikunud.

Põlevkiviõli kasutamine on aga praegu lubatud üksnes erandjuhtudel, näiteks varustuskindluse probleemide korral, ning iga taotlust menetleb Keskkonnaamet eraldi. Ka sel sügisel on mitu soojatootjat taotlenud luba põlevkiviõli kasutamiseks, et vähendada sõltuvust maagaasist.

Attikase hinnangul muudaks püsiv regulatsioon kodumaise kütuse kasutamise soojatootjatele lihtsamaks ning aitaks hoida tarbijate küttearveid madalamal. Lisaks toetaks see Eesti energiajulgeolekut, võimaldades vajaduse korral kasutada imporditud kütuste asemel kohalikku ressurssi. Samas on Eesti põlevkiviõli järele tema sõnul suur nõudlus ka eksporditurgudel.