Venemaa eriteenistused värbavad sotsiaalmeedias inimesi, et panna neid toime panema sabotaažiakte ja ründama sümbolväärtusega objekte. Värvatuid nimetatakse küüniliselt „ühekordseteks“ – inimesteks, keda kasutatakse ära ja kelle saatus pärast vahelejäämist kedagi ei huvita. Eestis on selliseid värbamiskatseid juba nähtud ning sihtmärgiks võivad sattuda ka täiesti tavalised inimesed, kirjutab kaitsepolitsei oma värskes aastaraamatus.
“Euroopas jätkuvad rünnakud oluliste avalike rajatiste või sümbolväärtusega objektide vastu. Rünnakud on enamasti seotud psühholoogiliste, poliitiliste ja propagandastrateegiatega. Sümbolite kasutamine Venemaal tuleneb riigi poliitilisest süsteemist, ajaloolisest kogemusest ja sõjalisest doktriinist. Nõukogude Liit ehitas üles riikliku propagandasüsteemi, mille eesmärk oli kujundada inimeste mõtteviisi. Nähti, et narratiiv ja informatsioon võib ise olla tõhus relv, ning seda kasutatakse tänapäevalgi aktiivselt,” seisab aastaraamatus.
2018. aastal kirjutas kapo oma aastaraamatus, kuidas Venemaa Föderatsioon kasutab mõjutustegevuses monumente ja mälestuspaiku propagandasõnumite levitamiseks ja ühiskonnas pingete kruvimiseks. Samu sümboleid kasutatakse kaitsepolitsei sõnul ka praegu samadel eesmärkidel, ehkki taktika on erinev. Kui varem monumente värviti üle ja kaeti lilledega, siis nüüd tellitakse „ühekordsetelt“ nende ümberlükkamist ja rikkumist. Sinimägede memoriaali lõhkujate värbamiseks korraldati sotsiaalmeedias kampaania mullu suvel ja sügisel. Sinimägede mälestussambad sümboliseerivad Venemaale valusat kaotust lahingus ning on Venemaa eriteenistuste sihtmärk olnud kaitsepolitsei andmetel ka varem.
“Sümbolväärtusega objektide kahjustamisega, nagu Slava Ukraina restorani süütamine, püütakse ühiskonnas esile kutsuda ärevust ja vastuolusid. Üleskutsed erinevate objektide pildistamiseks, filmimiseks, sodimiseks ja lõhkumiseks jätkuvad,” märgib raamat.
Sotsiaalmeedia kaudu värvatakse ka alaealisi
“Eelmisel aastal värbasid Venemaa eriteenistused sabotaažioperatsioonideks teiste seas ka alaealisi. Eriti haavatavad on lapsed, kes on varmad vastama sotsiaalmeedia üleskutsele ja nõustuvad oma tegevuse tagajärgi adumata kahjustama mälestusmärke või muud vara.”
Värbamise sihtmärkidena näeb Venemaa samuti Kaitseliidu liikmeid, kuna viimastele ei kehti kaitseväelastega sarnased reisipiirangud. Nii sai 2025. aasta lõpus Narva Kaitseliidu liige Facebookis sõnumi väidetavalt Vene meedia esindajalt, kes päris arvamust venekeelsete piiriäärsete elanike Venemaa ohu taju kohta. Tegu oli kontaktiloomise katsega, millest kaitseliitlane teada andis.
Koostöö agressorriigi eriteenistustega on seadusevastane
Sellise tegevuse eest saadav tasu, kui seda üldse makstakse, ei ole suur. Eesti riigi õiguskaitseasutused tabavad kurjategijad kiiresti ning nad antakse kaitsepolitsei sõnul kohtu alla. Kohtumenetluse tulemusena tuleb süüdimõistetul kanda karistus ja kinni maksta tekitatud kahju, mis senise kogemuse põhjal ületab kuritöö eest saadud tasu kordades, selgub raamatust.
“Arvestada tuleb ka sellega, et vandalismi- või sabotaažiakti tellinud Venemaa eriteenistust ei huvita, mis neid tegevusi ellu viinud inimestest pärast vahistamist saab. Neid nimetatakse Venemaal „ühekordseteks“, kelle võib pärast kasutamist minema visata nagu kasutatud pabertaskurätiku,” märkis kaitsepolitsei.
