Valitsus kiitis heaks muudatused julgeolekumaksu eelnõus, mille järgi ei maksustata alates 2026. aastast ettevõtete kasumit ega inimeste tulusid esimesest eurost. Samal ajal jõustub pikaajaliseks kaitsevõime tugevdamiseks tähtajatu 24-protsendiline käibe- ja tulumaksumäär.
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on muudatuste eesmärk taastada maksusüsteemi loogika ning vähendada maksukoormust nii inimestele kui ettevõtetele.
„Muudatused vähendavad nii üksikisiku kui ettevõtete maksukoormust ning taastavad maksusüsteemi loogika. Paraku on selle osa ka maksu tähtajalisusest loobumine, sest geopoliitilised arengud ei jäta enam tõenäoliseks võimalust, et kaitsekulude puhul töötaks ajutine lahendus,“ ütles Ligi pressiteates.
Ettevõtete jaoks taastub süsteem, kus maksustatakse ainult jaotatud kasumit, mitte jooksvalt teenitud tulu. Rahandusministeeriumi hinnangul muudab see maksukeskkonna ettevõtjasõbralikumaks ja soodustab majanduskasvu.
Varem kavandatud 2-protsendiline maks alates esimesest teenitud eurost jääb ära.
Üksikisikute puhul tähendab muudatus, et tulumaks rakendub alles pärast maksuvaba tulu mahaarvamist, mis on eriti oluline madalama sissetulekuga inimestele.
Tulumaksumäär tõuseb 2026. aastast 24 protsendini. Sama määr rakendub ka ettevõtluskontodele alates 2026. aastast, tõustes seniselt 20 protsendilt 22 protsendile. Teise sambaga liitunutel kujuneb maksumäär sõltuvalt kogumisvalikust 24, 26 või 28 protsenti.
Julgeolekumaksu teine osa – 24-protsendiline käibemaks – jõustub plaanipäraselt 2024. aasta 1. juulist. Küll aga loobutakse selle kehtivusaja piiramisest: maksumäär jääb kehtima tähtajatult.
