Transpordiameti hiljutine analüüs kinnitab, et riigi teedevõrk on pikaajaliselt alarahastatud ning vajab stabiilset ja pikaajalist rahastamismudelit, leiab Taristuehituse Liit.
Transpordiameti tellitud analüüs, mis käsitleb riigiteede teehoiu rahavajadust aastatel 2025–2054, näitab, et teede optimaalseks säilitamiseks tuleks teehoiu eelarvet kahekordistada. Riigi teedevõrgu säilitamise mahajäämus ehk remondivõlg on 2024. aasta seisuga kasvanud 772 miljoni euroni, olles viimase 5 aastaga suurenenud 12 protsendi võrra.
Taristuehituse Liidu tegevjuht Tarmo Trei märkis, et analüüsi tulemused kinnitavad taas vajadust märksa suurema rahastamise järele kui seni on arvestatud. Tema sõnul on riigiteede arendamine ja säilitamine olnud aastaid alarahastatud.
„Kui viimaste aastate vahendid riigiteede säilitamisse on olnud keskmiselt umbes 117 miljonit eurot aastas, siis analüüs näitab, et tegelik vajadus riigiteede seisundi tagamiseks tänasel tasemel on olenevalt stsenaariumist 203–218 miljonit eurot aastas,“ selgitas Trei.
Tema sõnul ei ole seejuures arvestatud inflatsiooni ega teedevõrgu edasist laienemist.
„Meie varasemad hinnangud on näidanud, et tegelik vajadus on umbes 250 miljonit eurot aastas. Nüüd on ka sõltumatu hinnang selle suurusjärgu kinnitanud,“ lisas ta.
Analüüs toob välja, et Eesti riigiteede võrgu rahastusvajaduse kogumaht oli 2024. aastal umbes 2,3 miljardit eurot, millest 772 miljonit eurot moodustab remondivõlg. Hea seisundiga teede säilitamiseks tuleks aastas investeerida vähemalt 268 miljonit eurot järgneva 30 aasta jooksul, arvestades olemasoleva arendusvõla likvideerimist.
Trei sõnul tuleks teede arendusvõlg likvideerida aastaks 2030, tagades samal ajal olemasolevate teede säilitamise. Selleks oleks lähima viie aasta keskmine aastane rahavajadus üle 500 miljoni euro – kolmekordne tõus võrreldes praeguse rahastustasemega.
Samuti rõhutas Trei, et analüüs käsitleb ainult olemasoleva võrgu remonti ja arendust, kuid ei arvesta uusi arendusprojekte ja teedevõrgu võimalikku laienemist.
„Kui me täna ei planeeri teehoiule piisavat ja pikaajalist rahastust, seisame lähitulevikus silmitsi veelgi suurema mahajäämusega,“ ütles Trei.
Tema hinnangul on viimane aeg välja töötada usaldusväärne ja inflatsiooniga arvestav rahastusmudel, mis tagaks Eesti teedevõrgu ohutuse ja majandusliku jätkusuutlikkuse.
