Tervisekassa esitab igal aastal kahju tekitajatele tuhandeid tagasinõudeid, et korvata alusetult kasutatud ravikindlustusraha. Eelmisel aastal ulatus tagasinõuete kogusumma üle 2 miljoni euro.
Tervisekassa järelevalve teenusejuht Jelena Konti sõnul tekib suurim osa tagasinõuetest juhtudel, kus üks inimene on põhjustanud teisele tervisekahjustuse. Samuti nõutakse raha tagasi neilt, kes on saanud alusetuid ravikindlustushüvitisi, näiteks haiguslehe alusel saadud toetust.
Sageli esineb olukordi, kus tööandja deklareerib sotsiaalmaksu, kuid ei maksa seda tegelikult maksuametile. Samal ajal inimene võib saada haiguslehe eest raha. Kui sotsiaalmaksu tasumine osutub aga tööandja poolt fiktiivseks, on tervisekassal õigus haigusraha tagasi nõuda.
Lisaks nõuab tervisekassa põhjendamatult makstud ajutise töövõimetuse hüvitised tagasi, kui töövõimetuslehte parandatakse ja selgub, et isik ei olnud tegelikult hüvitisele õigustatud.
Samuti peavad kindlustamata isikud ise tasuma arstiabi eest, sealhulgas juhul, kui nad on välismaal kasutanud Euroopa ravikindlustuskaarti pärast kindlustuskaitse lõppemist või kui on saadud ravikindlustushüvitisi kehtetu või tühistatud e-vormi alusel. Eelmisel aastal tuli sellistel põhjustel raha tagasi maksta 650 inimesel, kokku ligikaudu 323 000 euro ulatuses.
Oluline osa tagasinõuetest puudutab liiklusõnnetusi, mille puhul on ravikulude katmine seadusega pandud liikluskindlustuse pakkujatele. 2024. aastal esitati kindlustusandjatele 854 tagasinõuet, mille kogusumma oli 1,7 miljonit eurot. Kui liiklusõnnetuse põhjustas joobes juht ja kindlustus keeldub hüvitamast, pöördub tervisekassa otse õnnetuse põhjustaja poole.
Tervisekassa on kasutusele võtnud järelevalve infosüsteemi, mis kiirendab ja lihtsustab tagasinõuete menetlemist, võimaldades juhtumeid automaatselt töödelda.
