Vene armee eest võidelnud Eesti kodanik sai lahingus surma

Novembris sai surma Tapalt pärit keskealine mees, kes osales Ukraina sõjas Venemaa armee koosseisus. Tegu oli 54-aastase mehega, kes siirdus Venemaale eelmise aasta suvel ning liitus sealsete relvajõududega. Mees oli olnud aktiivne Tapa valla ettevõtlusmaastikul ning löönud aastaid tagasi kaasa kohaliku vene kooli hoolekogus. Praeguse info kohaselt hukkus ta lahinguväljal.

Välisministeeriumi meedianõunik Brita Kikase sõnul ei ole välisministeeriumil ülevaadet Venemaa poolele sõdima läinud eestlastest. Ta lisas, et Venemaa või Valgevene relvajõudude või relvastatud üksustega liitumine, samuti neile sõjalise või mittesõjalise kaasabi osutamine on keelatud vabariigi valitsuse sanktsiooniga ja selline tegevus võib kvalifitseeruda ka süüteoks karistusseadustiku alusel.

Kohus on karistanud juba mitut Vene agressiooni toetajat

Kõige hiljutisem kohtuotsus puudutab Poola kodanikku, kes soovis astuda Vene armeesse ning üritas Venemaale pääseda Narva jõge kummimadratsiga ületades. See lahend ei ole veel jõustunud.

Oktoobris kohustas riigiprokuratuur üht inimest tegema 75 tundi üldkasulikku tööd ning tasuma 1638 eurot Ukraina Kultuurikeskus MTÜ toetuseks. Kohustus määrati inimesele, kes toetas rahaliselt Venemaa Föderatsiooni agressiooni, annetades raha neile vajaliku varustuse hankimiseks.

2022. aastal tunnistas kohus süüdi Vladimir Šilovi, kes kogus avalikult raha Venemaa Föderatsiooni agressiooni toetamiseks droonide ostuks. Samuti said karistada inimesed, kes selleks mehele raha andsid. Meest karistati aastase vangistusega, millest tuli kohe ära kanda neli kuud.

Kaitsepolitsei pressiesindaja Marta Tuule sõnul on Eesti karistusseadustiku järgi keelatud agressiooniakti toimepaneva välisriigi relvajõududega või välisriigi agressiooniaktis osaleva muu relvastatud üksusega liitumine, välisriigi agressiooniakti toimepanemises või ettevalmistamises osalemine või välisriigi agressiooniakti teadvalt vahetu toetamine.

Tuul lisas: “See tähendab, et Eesti kodanikel, aga ka kõigil teistel Eesti territooriumil viibivatel isikutel on keelatud mistahes kontaktide omamine Venemaa relvastatud üksustega. Sellise teo eest karistatakse kuni viieaastase vangistusega. Igasugune agressioonisõjas osalemine võib kaasa tuua selle, et osaletakse ka inimsusvastases või sõjakuriteos, mille eest karistatakse kuni eluaegse vangistusega.”

Välisministeerium on väljastanud ka põhjaliku reisihoiatuse Venemaale reisimise kohta, milles soovitatakse Venemaale reisimist täielikult vältida. Muu hulgas on hoiatuses välja toodud, et Venemaa Föderatsiooni ametiasutused võivad õigusrikkumistes kahtlustatavaid (sealhulgas näiteks migratsioonireeglite rikkumise eest kinni peetud välisriikide kodanikke) survestada astuma Vene relvajõudude teenistusse, et saata nad Ukrainasse sõdima.

Allikas: BNS