Riigikogu võttis teisipäeval vastu palju vaidlusi tekitanud konkurentsiseaduse, mille poolt hääletas 66 saadikut ja vastu oli 15.
Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga võetakse kehtiva õiguse struktuure kasutades üle Euroopa Liidu konkurentsiõiguse rikkumiste menetluskorda korrastav direktiiv.
Uue seadusega luuakse haldusõiguslik konkurentsijärelevalvemenetlus, samal ajal kui trahvid määratakse väärteomenetluses – sarnaselt teistele valdkondadele, kus EL-i õigus näeb ette haldustrahvide rakendamise. Menetlust viib läbi Konkurentsiamet haldusmenetluse korras, ent väärteokoosseisu täitvate rikkumiste puhul määrab trahvi maakohus väärteomenetluses.
Konkurentsijärelevalvemenetluses sätestatakse kogutavate tõendite ülekantavus väärteomenetlusse – see on varem olnud üks põhilisi murekohti konkurentsijärelevalves. Samuti ei käsitleta konkurentsialaseid rikkumisi edaspidi enam kuritegudena, mistõttu kaob vajadus kriminaal- ja väärteomenetluse vahel valida.
Eelnõu asendab märtsi lõpus valitsuse poolt tagasi võetud varasema versiooni, mille haldustrahvi regulatsioon ja enesesüüstamise sätted tekitasid laialdast vastuseisu õigusekspertide seas. Pärast kriitikat otsustas valitsus eelnõu oluliselt ümber kujundada ning tugineda olemasolevatele ja praktikas ennast tõestanud menetlusnormidele.
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta sõnul on seaduse vastuvõtmine oluline õiguspoliitiline verstapost: „See seadus tähendab paremat kaitset nii tarbijale kui väiksemale ettevõtjale. Jah, arutelud olid keerulised ja vaidlusterohked – aga just seetõttu on eriti oluline, et lõpptulemus toetab läbipaistvust, õigusselgust ja tugevat õigusriiki. Eesti vajab toimivat konkurentsi, mitte lihtsalt lihtsamat karistamist.”
Riigikogu viis majanduskomisjoni ettepanekul eelnõusse sisse mitmeid muudatusi, mis tulenesid Eesti Advokatuurilt, Konkurentsiametilt ja teistelt huvigruppidelt saadud tagasisidest ning komisjoni töörühmas toimunud aruteludest.
