“Palun” ja “aitäh” maksavad OpenAI-le miljoneid

OpenAI juht Sam Altman tunnistas nädalavahetusel, et lihtsad viisakusavaldused nagu „palun“, „aitäh“ või isegi sõbralik „pole tänu väärt“ lähevad ChatGPT-le aastas maksma kümneid miljoneid dollareid lisaarvutusressursside tõttu.

Miks aga head kombed nii kallid on, kuidas matemaatika paika loksub ja kas sa peaksid end halvasti tundma, kui oled robotiga viisakas?

Kust tuleb see “miljonite” number?

Üks kasutaja X-is (endine Twitter) küsis, kui palju elektrit OpenAI raiskab, kui inimesed lisavad oma päringutele viisakusfraase. Altman vastas: „Tens of millions of dollars – well spent, you never know.“ Ta ei rääkinud tellimuse hinnast, vaid teenuse käitamise kuludest – GPU aeg, andmekeskuste elektri- ja jahutuskulud.

tens of millions of dollars well spent–you never know

— Sam Altman (@sama) April 16, 2025

Miks kaks sõna lähevad nii kalliks maksma?

Kõik, mida sa kirjutad, on token. Suurte keelemudelite jaoks jaguneb tekst väikesteks osadeks, mida nimetatakse tokeniteks (umbes ¾ sõnast). Mida rohkem tokeneid, seda rohkem arvutusi, seda rohkem elektrit kulub.

ChatGPT on hiiglaslik. Reutersi andmetel oli ChatGPT-l 2025. aasta veebruaris üle 400 miljoni iganädalase aktiivse kasutaja. Kui kasvõi veerand neist kirjutab kord päevas „palun“ või „aitäh“, tähendab see miljardeid viisakustokeneid kuus.

Tokenihinnad on küll tillukesed, aga täiesti reaalsed. Näiteks GPT-4.1 mini mudel maksab $0.40 miljoni sisendtookeni eest ja $1.60 miljoni väljundtokeni eest.

Lihtne kalkulatsioon:

See arvutus klapib Altmani „kümnete miljonite“ kommentaariga. Tegelik summa muutub sõltuvalt sellest, millist mudelit kasutatakse, kui palju OpenAI vahemälus hoiab ja kui efektiivseks riistvara muutub.

Keskkonnajälg

Raha pole ainus mõõdik. Isegi kolme sõna pikkune vastus („pole tänu väärt“) võib teadlaste hinnangul aurustada 40–50 ml vett serverikeskuste jahutussüsteemides. Digiconomist hindab ühe ChatGPT päringu energiakuluks 0,3–3 Wh, sõltuvalt riistvarast. Kui korrutada see miljardite viisakusvahetustega, on keskkonnamõju täiesti arvestatav.

Miks OpenAI ikka selle kinni maksab?

Kasutajakogemus ja brändi soojus – viisakad sisendid loovad viisakad väljundid, mis hoiavad vestlused sõbralikud ja vähendavad toksilist sisu. Microsofti disainimeeskond ütleb: viisakus sisse → viisakus välja.

Treeningandmete väärtus – need väikesed viisakusavaldused õpetavad mudelile sotsiaalseid norme. Kui need eemaldada, võib mudeli käitumine muutuda ettearvamatuks.

Konkurentsieelis – “inimlik” chatbot hoiab kasutajad. Arve elektrile on lihtsalt osa heast kliendikogemusest.

Kas peaksid lõpetama viisakuse kasutamise?

Kui oled tasuline API kasutaja, on mõistlik kärpida liigset teksti ja piirata tokenite hulka.

Kui kasutad tasuta või kinnise hinnaga Plus-paketti, maksab selle eest OpenAI, mitte sina.

Kui hoolid keskkonnast, siis lühemad päringud aitavad veidi, aga palju olulisem on, et mudelid muutuksid energiatõhusamaks ja andmekeskused rohelisemaks – seda suunda arendavad OpenAI ja teised juba aktiivselt.

Peamised punktid:

• Paar viisakat sõna võib tähendada mitme miljoni dollari suurust pilveteenuste arvet kõrge kasutajate arvu tõttu.

• Tokenihinnad tunduvad mikroskoopilised, kuni neid tuleb miljardeid päevas.

• OpenAI leiab, et kulutus tasub end ära kasutajakogemuse ja brändi tajumise nimel.

• Sa ei pea lõpetama „palun“ või „aitäh“ ütlemist – aga nüüd tead, kes selle eest maksab.

Nii et kui ChatGPT sind järgmisel korral aitab, siis tea: sinu “aitäh” võib olla kõige kallim sõna, mida ettevõte kogu päeva jooksul töötleb.