Justiits- ja digiministeerium saatis valitsuse kooskõlastusringile Eesti ja Rootsi vahelise vanglarendileppe eelnõu, mis võimaldab Rootsile paigutada Tartu vanglasse kuni 600 madala riskiga kinnipeetavat.
Vastavalt lepingule valitakse kinnipeetavad välja Eesti ja Rootsi ametkondade koostöös. Kõrge riskitasemega ja julgeolekuohuga isikud jäetakse välja. Kõik välisvangide majutamise, toitlustamise, järelevalve ning tervishoiuga seotud kulud katab Rootsi. Ühtlasi sätestab leping, et ükski kinnipeetav ei jää Eestisse, vaid saadetakse vähemalt kuu enne karistusaja lõppu tagasi Rootsi.
Hetkel on Tartu vangla 933 kohast kasutusel vaid ligi kolmandik. “Konstruktiivsete läbirääkimiste tulemusel jõudsime sellise lepingu eelnõuni, mis tagab 400 töökohta Tartus ja säilivad Eesti sisejulgeolekule olulised vanglahooned,” ütles justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta.
Ta lisas, et leping on osa laiemast siseturvalisuse suutlikkuse tagamise kavast ajal, mil Eesti enda vangide arv on märgatavalt vähenenud. “Leping annab Rootsile võimaluse paigutada Tartu vanglasse kuni 600 madala riskiga kinnipeetavat. Kõik välisvangidega seotud ülalpidamiskulud katab Rootsi, seega Eesti maksumaksjale lisakoormust ei kaasne,” sõnas Pakosta.
Rootsi vajab lisavanglakohti, et leevendada kasvavat survet vanglasüsteemile. Rootsi justiitsminister Gunnar Strömmer nimetas koostööd Eestiga tasakaalustatud ja mõtestatud sammuks. „Eesti on Rootsi jaoks väga oluline ja lähedane partner ning meie riikide koostöö on sisukas ja väärtuslik mitmes valdkonnas. Tartu vanglapinna rentimine on võimalus seda koostööd veelgi süvendada ning me ootame seda suure huviga,“ kinnitas Strömmer.
Lepingu koostamisel on järgitud Euroopa inimõiguste raamistikku ning see peab enne jõustumist läbima vajalikud menetlusetapid mõlemas riigis.
