4. mail algab ligi kuu aega vältav sõjaline õppus Kevadtorm 2026, millel osaleb tipphetkel üle 12 000 Eesti ja liitlasriikide sõduri.
Tänavuse Kevadtormi eesmärk on harjutada Eesti diviisi ja liitlaste koostöös kaitsvate operatsioonide planeerimist ning elluviimist konventsionaalse sõja tingimustes. Paralleelselt tõhustatakse Eesti ja liitlasriikide üksuste vahelist koostööd, kaasates ka teised väeliigid ning väejuhatused. Peamisteks treenitavateks üksusteks on diviisi 2. jalaväebrigaad ja Kaitseliidu Lõuna maakaitseringkond.
Kevadtorm toimub alates 4. maist kuni 1. juunini peamiselt Põlva-, Tartu-, Valga-, Viljandi- ja Võru maakonnas ning Kirde-Lätis. Õppuse osaline korraldamine Kirde-Lätis võimaldab tugevdada piiriülest sõjalist koostööd ning harjutada ühiselt piiriregioonis opereerimist. Läti territooriumil korraldatavates õppelahingutes osalevad nii Eesti, Läti, Prantsusmaa kui ka Ühendkuningriigi üksused.
Õppusel on planeeritud osalema ka Ühendkuningriigist Eestisse toodav 4. brigaad, mis võimaldab harjutada nii üksuse kiiret ümberpaigutamist, sealhulgas nii saatva kui vastuvõtva riigi tegevusi, kui ka täiendava brigaadi integreerimist diviisi manöövrisse.
Kevadtormile planeeritud harjutustesse on viidud sisse Ukrainas toimuva Venemaa algatatud sõja käigus omandatud õppetunnid nii kaitsetegevuse kui ka mehitamata süsteemide kasutamise osas.
Samuti korraldab kaitsevägi Kevadtormi raames uute lahenduste testimise, mille käigus saavad kaitsetööstusettevõtted rakendada õppuse keskkonnas koostöös kaitseväe üksustega oma tooteid. Testimist korraldab tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus ning selle eesmärk on võimalikult reaalelulistes tingimustes välja selgitada töötavad lahendused, mis vastavad kaitseväe vajadustele.
Õppuse tegevus toob endaga kaasa aktiivse lennutegevuse kogu Eesti territooriumi kohal, mille käigus kasutatakse nii ründe- kui hävituslennukeid ja mehitamata õhusõidukeid. Samuti toimub õppuse eel, ajal ja järel Eesti teedel tavapärasest oluliselt suurem kaitseväe sõidukite liikumine.
Õppuse vältel kasutatakse erinevaid imitatsioonivahendeid, sealhulgas paukpadruneid, õppegranaate ja valgusrakette. Rasketehnika, lennuvahendite ja imitatsioonivahendite kasutamine võib tekitada tavapärasest rohkem müra. Kuna valjud helid võivad häirida nii lapsi kui koduloomi, palub kaitsevägi hoida võimalusel õppuste piirkondades mürapelglikud loomad siseruumides ning selgitada lastele toimuva põhjust.
Kevadtormi planeerib ja juhib Eesti diviisi staap ning õppusest võtavad osa nii maa-, õhu- kui mereväe üksused, sealhulgas 1. ja 2. jalaväebrigaad, toetuse väejuhatus, küberväejuhatus, õhuvägi, merevägi kui ka teised kaitseväe ja Kaitseliidu üksused. Liitlas- ja partnerriikidest osalevad õppusel Ameerika Ühendriikide, Hispaania, Kanada, Leedu, Läti, Madalmaade, Poola, Portugali, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Soome, Taani, Tšehhi, Ukraina ja Ühendkuningriigi relvajõudude esindajad.
Kevadtorm 2026 on kaitseväe selle aasta suurim õppus, mille käigus harjutatakse sõjaliste operatsioonide planeerimist ja elluviimist ning tõhustatakse koostööd Eesti ja liitlasriikide üksuste vahel. Õppusel osalevad nii tegevväelased, ajateenijad, reservväelased, kaitseliitlased kui ka liitlas- ja partnerriikide sõdurid. Esimene õppus Kevadtorm korraldati 2003. aastal ning tegu on järjekorras 20. õppusega Kevadtorm. Aastatel 2015, 2018, 2022 ja 2025 korraldati õppuse Kevadtorm asemel õppus Siil.
