Keskkonnaamet hüvitab ennetustöid ja kiskjakahjusid ligi 400 000 eest

Keskkonnaamet toetab olulise hüvitisega loomakahjude ennetamiseks efektiivsete ennetusmeetmete rakendamist ning võttis kokku 2025. aastal suurkiskjate, hüljeste ja kotkaste tekitatud kahjud.

Vaatamata Eesti suurkiskjate asurkondade väga heale seisundile ja meedias suure tähelepanu pälvimisele olid hundi ja pruunkaru tekitatud kahjud möödunud aastal võrreldes paari varasemaga valdavalt langustrendis.

Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi ütles, et erinevat huvigruppide vahelist konflikti leevendavad loomakasvatajate vastutustunde kasv ja ennetusmeetmete laialdasem kasutuselevõtt. „Mida enam panustame tõhusatesse karjaaedadesse, karjavalvekoertesse ja erinevatesse peletitesse, seda väiksem on tõenäosus kiskjakahjude tekkimiseks. Nii on ka vähem konflikte ja lihtsam hoida tasakaalu looduse kaitsmise ja mõistliku majandamise vahel. Seetõttu on kiskjakahjude hüvitamise kord suunatud just ennetustegevuse stimuleerimisele,“ selgitas Talvi.

Sajad tuhanded eurod kahjude hüvitamiseks

Keskkonnaamet maksab 83 põlluharijale, mesinikule, karjapidajale või kalurile eelmisel aastal efektiivsete ennetusmeetmete kulutuste 50-protsendist hüvitamiseks välja enam kui 108 000 eurot. Kiskjate poolt tekitatud kahjusid kompenseerib Keskkonnaamet 255 inimesele või ettevõttele üle 263 000 euro ning hülgekahjusid veidi üle 27 000 euro eest. Kiskjate tekitatud kahjuhüvitisi maksab Keskkonnaamet teist aastat uue korra järgi, rakendades korduvate rünnete puhul loomapidaja progresseeruva omavastutuse määra. Muutuse eesmärk on suunata mesinikke ja karjakasvatajaid panustama kiskjarünnaku ennetamisse.

Hundi ja pruunkaru tekitatud kahjude statistika näitas eelmisel aastal langustrendi, kuigi kahjudest andis teada ligikaudu sama palju kahjusaajaid, kui varasemal aastal. See viitab, et juhtumi kohta murti vähem kariloomi või rüüstati mesitarusid ning kahjujuhtumid samas kohas olid vähem korduvad.

Hundid murravad üha rohkem veiseid

„Keskkonnaameti loomakahjude statistika põhineb kahjuteadetel – soovitame tekkinud kahjudest meile teada anda. Kui seda ei tehta, ei saa nende juhtumitega arvestada ei kompensatsioonide maksmisel ega küttimismahtude ja erilubade andmise kaalutlemisel. Keskkonnaameti andmetel jäi sarnaselt varasematele aastatele erinevatel põhjustel kahju hüvitamise protseduur algatamata ligi 15% kiskjakahju juhtumite puhul,“ rääkis Talvi.

Hundi tekitatud kahjudest andis möödunud aastal teada 124 kahjusaajat ning karu tekitatud kahjude kompenseerimist taotles 131 kahjusaajat. Toetust ennetusmeetmete rakendamiseks – näiteks kiskjakindlate tarade püstitamiseks, karjakoerte hankimiseks või hülge- ja linnupeletite soetamiseks – küsiti 83 taotleja poolt. Lisaks teavitasid 28 kalurit hüljeste poolt lõhutud püünistest ning kaheksa kalatiikide haldajat andsid teada meri- ja kalakotka tekitatud kahjudest.

Kuigi ilvese arvukus on Eestis kasvamas, ei ole ametile teadaolevalt tema ja inimese vahel konflikt suurenenud. Eelmisel aastal murdis Keskkonnaametile teadaolevalt ilves Eestis 11 lammast ja ühe kassi. Järsult on aga viimastel aastatel tõusnud hundi poolt vasikate murdmine, seda eeskätt Soomaa rahvuspargi ja lähiümbruse luhakarjamaadel nõrgalt kaitstud veisekarjades. Eelmisel aastal murdis hunt Eestis vähemalt 106 veist. Keskkonnaamet tunnustab mesinikke, kes on aasta-aastalt teinud suuri pingutusi mesilates karu rüüsteretkede ärahoidmiseks. Selle tulemusel on viimasel neljal aastal olnud karu kahjustatud mesitarude arv väikses langustrendis. Samas viitab pruunkaru levila laienemisele ja kasvavale sigimisedukusele läbi aegade suurim Keskkonnaametile teatatud kahjustatud silorullide arv. Ametile teadaolevalt kahjustasid karud eelmisel aastal Eestis vähemalt 2244 silorulli.