President Alar Karis kiitis neljapäeval heaks viis seadust, mis puudutavad elektriturul saartalitlusvõime tagamist, töötushüvitiste maksmist, ulukite jahti, taastuvenergiale üleminekut ning ühinemist Rahvusvahelise Demokraatia ja Valimisabi Instituudiga.
Elektrituruseaduse muudatus: saartalitlusvõime ja võrgu stabiilsus
Muudatustega luuakse regulatsioon saartalitlusvõime tagamiseks, mis võimaldab alates järgmisest aastast hoida vajalikus mahus elektritootmisvõimsusi olukorraks, kus Eesti võib olla isoleeritud Balti või Mandri-Euroopa elektrivõrgust.
Elering korraldab tehnoloogianeutraalse riigihanke, mille tingimuseks on 10 järjestikuse päeva tootmisvõimekus. Hinnanguline maksumus on 34 miljonit eurot aastas.
Lisaks vähendatakse elektrisalvestuse opereerimise kulusid, täpsustatakse tarbimiskaja raamistikku, elektriarvete nõudeid ning võetakse kasutusele netomõõtmise põhimõte.
Töötuskindlustuse muudatused: senine toetus asendub kahe uue skeemiga
Töötutoetuse maksmine lõpetatakse ja selle asemel saab inimene töö kaotuse korral sissetulekupõhist või baasmääras töötuskindlustushüvitist.
-
Sissetulekupõhine hüvitis: jääb senise skeemi alusel
-
Baashüvitis: kuni 180 päeva, 50% alampalgast (2024. aastal 374,5 €/kuus)
Samuti luuakse võimalus maksta toimetulekutoetust erandkorras noorele, kes elab perest eraldi ja keda vanemad ei toeta.
Muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2026.
Uus võimalus töötasu maksmisel ja töövõimetoetuse arvestamisel
Tulevikus võib inimesele maksta ühes kalendrikuus nii eelmise kuu töötasu kui ka sama kuu jooksul teenitud lõpparve. Selleks, et see ei mõjutaks töövõimetoetust ebasoodsalt, saab taotleda toetuse ümberarvutust, esitades töötukassale vastavad tõendid ja avalduse.
Jahiseaduse muudatus: paindlikum ulukite ohjamine
Keskkonnaamet saab õiguse korraldada jahipidamist ulukite tekitatud kahjustuste vältimiseks läbi aasta.
Haavatud ulukit saab jälitada ka väljaspool algset jahipiirkonda ning andmed tuleb esitada vaid ühe jahiloa kohta.
Taastuvenergia seaduse muudatus: liitumistasud ja arenduskohustus
Muudatused loovad eeldused taastuvenergiale üleminekuks ja sätestavad, et 2030. aastast peab Eesti tootma vähemalt 100% tarbitavast elektrist taastuvenergia allikatest.
-
Võrguga liitumise kulud jagatakse: 50% tarbija, 50% tootja
-
Uue elektritootmise tehnoloogia valik lubatud, kui see ei suurenda võimsust
-
Otseliini pikkuse piirang kaotatakse
Eesmärk on suurendada elektrivõrgu tootmisvõimsust ligikaudu 2500 megavatti.
Rahvusvaheline koostöö: Eesti ühineb IDEA-ga
Eesti liitub Rahvusvahelise Demokraatia ja Valimisabi Instituudi (IDEA) põhikirjaga, et saada ametlikuks liikmeks. Instituudi eesmärk on demokraatia edendamine ja valimisprotsesside tugevdamine kogu maailmas.