Alates 1. juulist 2025 tõuseb Eestis toiduainete käibemaks 24 protsendile, millega tõuseme Euroopa Liidus teisele kohale kõrgeima toidumaksu osas.
Kui seni kehtis Eestis kõikidele toidukaupadele üldine käibemaksumäär 22%, siis alates juulist kerkib see 24%-ni. Kõrgema toidukäibemaksuga on vaid Taani, kus toiduainete käibemaksumäär on 25%.
Enamik Euroopast maksustab toitu vähem
Euroopa Liidus on valdav praktika rakendada toiduainetele soodusmäära, et toetada madalama sissetulekuga leibkondi ja hoida elukallidust kontrolli all. Näiteks:
- Prantsusmaal kehtib toidule 5,5% käibemaks
- Saksamaal 7%
- Poolas 5%
- Belgia rakendab vaid 6% käibemaksu
- Hollandis 9%
Isegi Põhjamaad, mille üldised maksutasemed on kõrged, rakendavad toidule madalamaid määri – näiteks Rootsis 12% ja Soomes 14%.
Eesti ujub vastuvoolu?
Eestis puudub täielikult soodusmäär toiduainetele – riik kohtleb toitu samaväärselt luksuskaupade ja elektroonikaga. See seab Eesti väga väheste erandite hulka kogu Euroopas. Lisaks Taanile ongi nüüd Eestil kõige kõrgemad toidumaksud kogu liidus.
Paljude riikide maksupoliitika peegeldab arusaama, et toit on esmavajadus, mitte luksus. Eestis on vastupidine lähenemine saanud kriitikat nii tarbijate, majandusekspertide kui ka vaesuse vastu võitlevate organisatsioonide poolt.
Mida see tarbijale tähendab?
Käibemaksutõus tähendab, et kõik toiduained kallinevad – ilma eranditeta. Arvestuslikult:
- Kui leivapäts maksab täna 1,00 €, tõuseb hind peale KM muudatust 1,02–1,04 € (olenevalt marginaalist).
- Pere toidukorvi kuukulu võib suureneda mitukümmend eurot kuus.
Suurim löök tabab madalama sissetulekuga inimesi, kelle sissetulekust suurem osa kulub toidule. Samuti mõjutab see kohalikke tootjaid, kes peavad konkureerima riikide toodanguga, kus maksukoormus on väiksem.
Kas maksutõus on vältimatu?
Rahandusministeeriumi sõnul on maksutõusu eesmärgiks parandada riigi eelarveseisu. Ent kriitikute sõnul tasuks küsida, kas seda tuleks teha toidulaua arvelt.
