Euroopa Komisjoni äsja avaldatud õigusemõistmise võrdlustabelist „The EU Justice Scoreboard“ selgub, et kuigi Eesti kohtud kuuluvad tsiviil- ja haldusasjade lahendamise kiiruselt Euroopa Liidus endiselt esimese kolmandiku hulka, on tsiviilasjade menetlusajad viimastel aastatel selgelt pikenenud.
2023. aasta andmete põhjal oli Eesti viies riik tsiviilasjade lahendamise kiiruse osas kolme kohtuastme keskmise järgi – Eestist eespool olid Ungari, Tšehhi, Austria ja Rootsi. Veel 2018. aastal oli Eesti samas arvestuses teisel kohal.
Eriti märgatav on langus esimese astme tsiviilkohtutes: kui 2018. aastal oli Eesti viies, siis 2023. aastal juba üheksas.
Riigikohtu esimees Villu Kõve nentis, et trend on jätkuv. „Ühiskondlikud ootused kohtutele – eriti asjade lahendamise kiirusele – üha tõusevad, samas kui kohtute pakutav õigusemõistmise teenus läheb aeglasemaks ja kulukamaks. Kuigi seda saab põhjendada muu hulgas asjade keerukamaks muutumise ja kohtunike põlvkonnavahetusega, ei lohuta see menetlusosalisi. Asju ei tohi muidugi lahendada ülejala, kohus peab leidma sobiva tasakaalu kvaliteedi ja menetlusaja vahel,“ ütles ta juunis Riigikogus peetud ettekandes.
Kõve rõhutas, et kohtunikelt ei saa lihtsalt nõuda veel rohkem tööd – see ei anna tulemusi ja võib viia läbipõlemiseni. Tema sõnul on vajalikud struktuursed töökorralduse muudatused ja uute tehnoloogiate laiem kasutuselevõtt. Kõve esitles ka mitmeid ettepanekuid kohtute juhtimise ja menetluste tõhustamiseks.
Haldusasjade menetlemise osas on Eesti positsioon viimastel aastatel veidi paranenud. Kolme kohtuastme lõikes oli Eesti 2023. aastal kolmandal kohal Rootsi ja Bulgaaria järel. Esimese astme halduskohtud olid kuuendal kohal.
Kõve tunnustas halduskohtunikke tõhusa töö eest – ehkki haldusasjade arv kasvas 2022–2024 üle 20 protsendi, püsis menetlusaeg stabiilne. Asjade mahu kasvu taga on muu hulgas rändega, vangidega ja sotsiaalvaldkonnaga seotud kaebused.
Kriminaalasjade lahendamise kiirust Euroopa Komisjoni võrdlus ei hõlma.
