Valitsus otsustas, et alates järgmisest aastast moodustavad Eesti kaitsekulud vähemalt 5 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKP). See otsus tugineb kaitseväe juhataja sõjalisele nõuandele ning eesmärk on tagada, et agressioon Eesti vastu oleks teostamatu. Lisainvesteeringutega ületab kaitse-eelarve lähiaastatel 5 protsendi piiri.
Peaminister Kristen Michali sõnul tingib otsuse üha ohtlikum julgeolekukeskkond. Tema sõnul ei ole Venemaa strateegilised sihid muutunud ning tema agressioon ohustab Euroopat ja NATO riike. Selleks, et Eesti oleks kindlalt kaitstud, peab kiiresti kohanema ja suurendama riigi kaitsekulutusi, eesmärk on teha sõjaline agressioon Eesti vastu võimatuks.
Kaitseminister Hanno Pevkur nimetas tänast otsust ajalooliseks. Ta lisas, et sellist põhimõttelist otsust pole varem tehtud. Tõsta kaitsekulud ühe aastaga 3 protsendilt 5 protsendini SKP-st on erakordne samm, mis tagab Eesti riigi ja rahva julgeoleku.
Valitsuse otsus põhineb kaitseväe juhataja sõjalistel soovitustel, mis on koondatud “KILP” nimelisse kaitseinvesteeringute lisaprogrammi. See hõlmab mitmeid olulisi arendusi, sealhulgas õhutõrje tugevdamist, süvalöögivõime suurendamist ja Ukraina sõjast saadud õppetundide rakendamist, näiteks droonisõja ja elektroonilise sõjapidamise vallas.
Kaitseministeerium ja rahandusministeerium töötavad välja rahastamisplaani, mida valitsus arutab aprilli alguses.
Euroopa Ülemkogu kiitis hiljuti heaks Euroopa taasrelvastumise plaani, mille eesmärk on tugevdada regiooni kaitsevõimet kuni 800 miljardi euro ulatuses. See võimaldab ka Eestil suunata täiendavaid ressursse oma kaitsevõime tugevdamiseks.
Pevkur märkis, et kaitsekulud jäävad pikaajaliselt vähemalt 5 protsendile SKP-st ja võivad lähiaastatel veelgi tõusta.
