Eesti ekspordihinnad tõusid ajaloo kõrgeimale tasemele

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) teatel on Eesti kaupade ekspordihinnad jõudnud ajaloo kõrgeimale tasemele.

Töötleva tööstuse hinnatõus püsis veebruaris sarnasel tasemel eelmise kuuga. Positiivse trendina kasvasid ekspordihinnad endiselt kiiremini kui tootja- ja impordihinnad, mis viitab Eesti ettevõtete konkurentsivõimele välisturgudel. MKM-i analüütik Karel Lember selgitas, et see näitab, et Eesti toodangut ostetakse ka kõrgema hinnaga, isegi kui tootmissisendite hinnad tõusevad.

Võrreldes eelmise aastaga kasvasid töötleva tööstuse tootjahinnad keskmiselt 2,4%, ekspordihinnad aga 3,4%.

Hinnakasvu vedasid puidu- ja toiduainetööstus

Hindade kasvu peamiseks mootoriks oli puidutööstus, kus tootjahinnad tõusid aastaga 8,4%. Kuigi see jääb alla varasematele rekordtasemetele, on imporditud puittoodete kallinemine andnud Eesti tootjatele täiendava hinnasurve. Pehme talv Eestis ja regioonis on raskendanud puidu varumist, samas kui ehitussektori nõudluse taastumine on kiirendanud hinnakasvu.

Toiduainetööstuses kasvasid tootjahinnad 2,9%, kuid ekspordihinnad tõusid veelgi enam – 9%. Peamised hinnatõusu põhjustajad olid importsisendite kallinemine ning suurem nõudlus piimatoodete ning puu- ja köögiviljade järele. Lember märkis, et kiirem ekspordihindade kasv sektorites, kus kodumaine väärtusahel on pikem, on Eesti majandusele positiivne, kuna see loob töökohti ja jätab rohkem raha Eestisse.

Kiireim hinnakasv oli farmaatsiatööstuses, langus aga metalli- ja paberitööstuses

Keskmisest kiiremini kasvasid hinnad farmaatsiatööstuses, kus tootjahinnad tõusid 5,9%.

Samas langesid tootjahinnad mitmes tööstusharus, sealhulgas paberitööstuses, metallitööstuses ja mööblitootmises. Paberitööstus on sattunud eriti keerulisse olukorda, kuna elektrihindade tõus on suurendanud tootmiskulusid, kuid hinnatõusu pole suudetud lõpptarbijatele edasi kanda, mis kasvatab sektori kahjumit.

Töötleva tööstuse hinnakasvu ootused on pikemat aega püsinud kõrgel – veebruaris oli rohkem neid, kes prognoosisid hindade tõusu, kui neid, kes ootasid langust. Samas ligi 2%-line hinnakasv, mis on lähedane keskpankade soovitud inflatsioonimäärale, viitab pigem stabiilsele majandusolukorrale.

Lember lisas, et hoolimata geopoliitilistest pingetest Lähis-Idas ja alanud kaubandussõjast on kütuste hinnad maailmaturul püsinud stabiilsena. Kui selline olukord jätkub, ei ole lähiajal oodata sisendkulude kiirest kallinemisest tingitud olulist hinnatõusu.