Euroopa suurlinnades hakatakse tühje büroohooneid massiliselt kodudeks ümber ehitama

Kristel Uustal

Maailm

19.09.2026Loetud 201 korda

Euroopas võiks tühjalt seisvate kontorihoonete elamuteks ümber ehitamine anda hinnanguliselt kodu kuni 350 000 inimesele, selgub Euroopa Housing Cooperative’i (EHC) analüüsist. Organisatsiooni hinnangul võiks 30 protsendi tühjade kontoripindade ümberkujundamisel tekkida umbes 234 000 uut eluaset.

EHC analüüsis 30 Euroopa riigi andmeid ning leidis, et kõige suurem potentsiaal on Saksamaal, kus võiks kontorite ümberkujundamise tulemusel tekkida hinnanguliselt 80 000 eluaset. Suurbritannias oleks võimalik saada umbes 32 000 ja Prantsusmaal 20 000 uut kodu. Arvutused põhinevad eeldusel, et ümber ehitatakse 30 protsenti tühjast kontoripinnast ning elamispinnaks jääb umbes 80 protsenti sellest.

Probleem on eriti nähtav linnades, kus korraga on palju tühje kontoreid ja suur nõudlus elamispinna järele. Näiteks Stockholmis seisab tühjana umbes 10,3 protsenti kesklinna kontoripinnast. Rotterdamis on tühjade kontorite osakaal 11,5 protsenti, kuid tühje eluruume vaid 2,1 protsenti.

Kontorite elamuteks muutmine võib olla ka keskkonna seisukohalt soodsam kui vana hoone lammutamine ja uue ehitamine. EHC andmetel võib hoone olemasoleva konstruktsiooni säilitamine vähendada ehitusega seotud süsinikuheidet 40–80 protsenti. Samuti võivad ümber ehitatud hooned olla uusehitusest odavamad, kuid tegelik kokkuhoid sõltub tugevalt konkreetse hoone seisukorrast ja ehituse vajadustest.

Euroopas on selliseid projekte juba ellu viidud. Iirimaal Dublinis muudeti kaks üle 20 aasta tühjana seisnud kontorihoonet 2022. aastal kokku 86 korteriks. Corkis muudeti kümme aastat tühjana seisnud kontorihoone 35 korteriga elamuks. Samas rõhutab EHC, et iga kontorihoone ei sobi elamuks ning enne ümberehitamist tuleb hinnata muu hulgas hoone konstruktsiooni, päevavalgust, tuleohutust, ligipääsetavust, planeeringut ja võimalikke ohtlikke materjale.