Eesootav käibemaksutõus tõstab uusehitiste hindu

Kinnisvara24 portaali tegevjuhi Urmas Uibomäe sõnul jõustub 2025. aastal rida olulisi maksuseaduste muudatusi ja kehtestamisel on uued tasumäärad, millega tuleb kinnisvaratehingute tegemisel arvestada.

“Alates 1. juulist 2025 tõuseb käibemaksumäär 22 protsendilt 24 protsendini. See muudab ehitamise kallimaks ja tõstab uute korterite hinda. Kuna ehituskulud suurenevad, on arendajad sunnitud edaspidi uute korterite ja majade hindu tõstma,” tõdes Uibomäe pressiteates.

Ta selgitas, et käibemaksuga on maksustatud uue kinnisvara müük. Sõltumata sellest, kas müüakse korterit, elumaja või äripinda, kui müük toimub enne reaalse kasutamise algust, siis tuleb müügihinnale lisada käibemaks.

“Seni kehtinud käibemaksuseaduse järgi kaotas hoone oma “uue” staatuse kohe pärast esmakordset kasutuselevõtmist. See tähendas, et edasi müües ei pidanud käibemaksu lisama. Alates 1. jaanuarist 2025 jõustuva käibemaksuseaduse muudatusega loetakse hoone “uueks” terve esimese kasutusaasta jooksul. Kui hoone müüakse selle esimese aasta jooksul, tuleb müügihinnale lisada käibemaks,” märkis Uibomäe.

Kinnisvara24 tegevjuhi sõnul viib see muudatus Eesti seaduse rohkem kooskõlla Euroopa Liidu käibemaksudirektiiviga, mis lubab liikmesriikidel määratleda uue hoone vanuseks kuni kaks aastat. Eesti valis piiriks ühe aasta. Käibemaks kehtib vaid uusarenduste kohta, järelturu hindadele käibemaksu ei lisandu.

Uue aasta alguses jõuab valitsuse lauale ka justiitsministeeriumi eelnõu notaritasude tõstmiseks 1. märtsist 2025. “Eelnõu vastuvõtmisel tõusevad tasud märkimisväärselt – näiteks 9000-eurose kinnistu võõrandamise eest tuleb senise 50,90 euro asemel tasuda 120 eurot. Hüpoteegi seadmisega seotud kinnisasja müügilepingu notaritasude tõus on keskmise maakonna tehinguväärtuse näitel kõige väiksem Tartumaal ja kõige suurem Ida-Virumaal. Harjumaal tõuseksid tasud 25,5 protsenti. Samas on Harjumaal kinnisvara kõrgest müügihinnast tulenevalt keskmine notaritasu ka uuel aastal kõige kõrgem, 884 eurot, ja Ida-Virumaal kõige madalam, 240 eurot. Notaritasude muudatused on veel eelnõu staadiumis ja võivad muutuda,” lausus Uibomäe.

Ta tõi ka välja, et eraisikutel ei ole enam võimalik oma maksustatavast tulust maha arvata eluasemelaenu intresse. “Elamu või korteri eluasemeks soetamisel võetud laenu või liisingu intresse said eraisikud viimast korda maha arvata 2023. aasta eest esitatud tuludeklaratsioonil. 2024. aasta eest esitataval tuludeklaratsioonil enam eluasemelaenu intresse maha arvata ei saa,” täpsustas Uibomäe.

Hea uudis on kinnisvara pangalaenuga ostnutele aga fakt, et kuue kuu Euribor on märkimisväärselt langenud, jõudes 2,562 protsendile. See on tähelepanuväärne muutus võrreldes 2023. aasta oktoobri rekordilise 4,1 protsendiga. Ekspertide hinnangul jätkub langustendents ning 2025. aasta lõpuks võib Euribor langeda alla kahe protsendi.

“Positiivne areng on juba elavdanud laenuturgu – nii eraisikud kui ka ettevõtted on muutunud laenuvõtmisel aktiivsemaks. Euribori prognoositav langus peaks veelgi parandama inimeste laenuvõimekust ja elavdama eluasemeturgu. Kuigi kinnisvara hinnad püsivad eeldatavalt stabiilsed, on oodata tehingumahtude kasvu,” prognoosis Uibomäe.