Kohus jättis riigireetur Deniss Metsavase vanglasse 

Harju maakohus jättis kolmapäeval rahuldamata Deniss Metsavase taotluse tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla.

Metsavase vabastamist ei toetanud ei prokuratuur ega Tallinna vangla. Tema kaitsja hinnangul on Metsavas oma käitumise ja püüdlustega näidanud, et on kuritegudest vajalikud järeldused teinud ning tema edasiseks kinnipidamiseks puudub vältimatu vajadus.

Kohus leidis siiski, et ennetähtaegne vabastamine oleks praegu ennatlik ja põhjendamatu. Positiivsete asjaoludena tõi kohus välja Metsavase kindla elukoha ja toetavad pereliikmed, vangistuse jooksul omandatud kutsehariduse ning töötamise erinevatel ametikohtadel, sealhulgas raamatukoguhoidjana ning matemaatika- ja joogaringi läbiviijana. Samuti puuduvad tal tasumata nõuded ning tal on raha vabanemisfondis.

Kohtu hinnangul ei anna need asjaolud aga piisavat alust uskuda, et Metsavas käituks vabaduses õiguskuulekalt. Kohus märkis, et ka enne vangistust olid tal olemas töökoht, elukoht, perekond ja toetavad lähedased, kuid sellest hoolimata pani ta toime kuriteod.

Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise üks peamisi eeldusi on prognoos, et kinnipeetav ei pane toime uusi kuritegusid. Metsavase puhul hindas kohus seda riski endiselt kõrgeks, arvestades tema toime pandud väga rasket esimese astme kuritegu ja selle pikaajalist iseloomu.

Kohus mõistis toonase kaitseväe majori Deniss Metsavase 2019. aasta veebruaris süüdi riigireetmises. Süüdistuse järgi edastas ta rohkem kui kümne aasta jooksul Venemaa Relvajõudude Kindralstaabi Peavalitsusele ehk GRU-le Eesti riigisaladusi, salastatud välisteavet ja asutusesisest infot. Kuritegudes osales ka tema isa Pjotr Volin.

Kaitsepolitseiamet pidas Metsavase kinni 3. septembril 2018. Harju maakohus mõistis talle kokkuleppemenetluses 15 aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse. Tema karistusaeg kestab kuni 3. märtsini 2034.