Kliimaministeerium ei toeta piirangute kehtestamist tõukerataste ja pisimopeedide arvule

Kliimaministeerium teeb neljapäeval valitsusele ettepaneku mitte toetada riigikogu liikme Anastassia Kovalenko-Kõlvarti algatatud liiklusseaduse muudatust, mis võimaldaks kohalikel omavalitsustel kehtestada oma territooriumil renditavate või üüritavate kergliikurite, pisimopeedide ja jalgrataste piirarvu.

Lisaks sisaldab eelnõu ettepanekut kehtestada kohustuslik vanusekontroll rendi- või üürisuhte korral, et tagada, et juhtimisõiguseta alaealised ei saaks neid sõidukeid kasutada. Samuti näeb eelnõu ette, et alla 16-aastastele kasutajatele peab ettevõtja võimaldama kiivri renti.

Kliimaministeerium sellega päri ei ole

Kliimaministeeriumi hinnangul tähendaks ettevõtjapõhise piirarvu kehtestamine sisuliselt majandustegevuse piirangut, mille reguleerimine peaks toimuma seaduse tasandil ja põhjalikuma analüüsi alusel.

“Tegu on ettevõtlusvabaduse riivega, mis ei pruugi olla põhjendatud. Jalgratta ja kergliikuri puhul kehtib praegu vanuse alammäär ja vastava kvalifikatsiooni omandamise nõue ainult sõiduteel sõitmiseks, seega läheks rendi- või üürisuhte alusel nimetatud nõude üleüldiselt kehtestamine üldreegliga vastuollu. Pelgalt kiivri pakkumise võimalus ei garanteeri selle kasutamist,” märgib ministeerium.

Lisaks rõhutab ministeerium, et kehtiva seaduse alusel on kohalikel omavalitsustel juba olemas võimalus reguleerida sõidukite kasutamist näiteks parkimise ja kiiruspiirangute kaudu.

Kliimaministeerium ei toeta ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja mitme riigikogu liikme, sealhulgas Andre Hanimägi, Jaak Aabi, Tanel Kiige ja Ester Karuse, algatust anda omavalitsustele rohkem õigusi kergliikurite kasutamise reguleerimiseks.

“Jalgratta ja kergliikuri juhtimiseks kehtib vanuse alammäär ja kvalifikatsiooni nõue ainult sõiduteel sõitmiseks. Seega läheks rendi- või üürisuhte alusel nimetatud nõude üleüldiselt kehtestamine üldreegliga vastuollu,” seisab ministeeriumi seisukohas.

Lisaks märgib ministeerium, et vanusepiirangu kehtestamine kujutab endast intensiivset isikuvabaduste riivet ning selliseid nõudeid saab kehtestada üksnes seaduse, mitte kohaliku volitusnormi alusel.