Elektriautode laadimisvõrgustik laieneb peamiselt vaid linnades ja nende ümber

Konkurentsiameti avaldatud analüüs näitab, et Eesti kergsõidukite avaliku laadimistaristu areng keskendub peamiselt suurematele asulatele, kus ettevõtjad konkureerivad aktiivselt parimate asukohtade ja koostööpartnerite nimel. Maapiirkondades jääb laadimisvõimaluste areng tagasihoidlikuks, kuna kõrged investeerimisriskid loovad takistusi turule sisenemisel.

Konkurentsiameti andme- ja majandusanalüüsi valdkonna analüütiku Enn Robert Kinnas selgitab, et Eestis on laadimistaristu turg alles kujunemisjärgus ning konkurents on ebaühtlane. Suurem osa laadimisvõimalustest on koondunud tiheasustusega piirkondadesse, samas kui hajaasustusega aladel on need piiratud. Konkurentsiamet näeb riski, et turu edasisel arengul võivad konkurentsitingimused halveneda ning turule sisenemine muutuda veelgi keerulisemaks.

Konkurentsiameti haldusmenetluse valdkonna juristi Annabell Carina Katalsepa sõnul toob analüüs esile ka võimalikud turgu kahjustavad tegevused, nagu eksklusiivsuslepingud või piirangud, mis võivad takistada konkurentsi ja vähendada tarbijate valikuvõimalusi. Amet rõhutab, et positsioonivõitlus ei tohi muutuda turgu piiravaks ning ettevõtjad peaksid olema teadlikud konkurentsi kahjustavatest praktikast.

Konkurentsiamet on analüüsi põhjal koostanud soovitused riigile, kohalikele omavalitsustele, jaotusvõrguettevõtjatele, kinnisvaraomanikele ja laadimispunktide käitajatele. Soovituste eesmärk on tagada laadimistaristu turu jätkusuutlik areng ning vältida võimalikke konkurentsiprobleeme. Kellele soovitus on tehtud, peab konkurentsiametit teavitama kui meetmeid ei rakendata ja miks.

Amet jätkab turu jälgimist ja teeb koostööd valdkonna osapooltega, et tagada aus konkurents ja soodustada laadimistaristu ühtlasemat arengut üle Eesti.