Automaksu ebakõla: EL vabaturu põhimõte kehtib vaid auto maksustamisel, mitte auto ostmisel!

Euroopa Liidu siseturu üks kandvamaid ideid on kaupade ja teenuste vaba liikumine – aga kuidas see toimib tegelikkuses, kui mängu tulevad automaks ja tootjate müügipiirangud?

Eesti tarbijad võivad avastada, et vaba turg ei pruugi alati tähendada võrdseid võimalusi, eriti kui kauba päritoluriik ja edasimüüja tingimused seavad oma reeglid.

Taust: automaks ja EL-i vaba turg

• EL-i siseturu põhimõte tähendab, et kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumine on tagatud.
• Eesti rakendas registreerimistasu ka juba Eesti registris olevatele autodele, põhjendades seda vajadusega kõiki EU müüjaid võrdselt kohelda.
• EL-i reeglite järgi ei tohiks maksumeetmed diskrimineerida importautosid võrreldes kodumaistega – seega rakendatakse seda kõigile ühtemoodi.

Vaba turg, aga automüüjatel on piirangud ekspordile

• Paljud suuremad Euroopa automüügifirmad ei müü autosid eksporti (näiteks Eestisse) või seavad piiranguid (nt ei anna allahindlust, kehtivad ainult kohalikele ostjatele).
• See on küll seaduslik, kuid vaieldavas kooskõlas EL-i vaba turu vaimuga, kuna sisuliselt piiratakse kaupade vaba liikumist läbi müügilepingute ja turundusstrateegiate.
• Tegemist ei ole riikliku piiranguga, vaid pigem tootjate ja edasimüüjate äripraktikaga, mida on raske reguleerida, kuid mida peaks tegelikult reguleerima.

Eestlane maksab auto eest rohkem ja lisaks ka registreerimistasu

Kui nüüd näiteks Rootsi ettevõte keeldub autot Eestisse müümast (kuigi ostja oleks hinnas võitnud), ostab Eesti klient selle sama auto Eestis kallimalt, tasudes selle pealt lisaks ka registreerimistasu isegi siis, kui auto oli varem juba Eesti registris olemas.

Kui Eesti tarbija või ettevõtja saaks minna vabalt Rootsi või Saksamaa autoesindusse ning selle sama auto endale osta, oleks ka EL-i vabaturu loogikale põhinev maksustamine õigustatud.

Kuni vaba turg on vaid riikide põhine kokkulepe, mis liikmesriikide tarbijate ja ettevõtete vahelisi õigusi ei reguleeri, ei peaks vabaturu kauplejate võrdõiguslik kohtlemine olema kõrgem tarbijate võrdsest kohtlemisest riikideüleselt. Täna paraku on.