Antud lugu on avaldatud muutmata kujul.
Kes väljas käinud ja ööelu näinud, teab ka seda, et öisel ajal kipub väheks jääma kohti, kus nädala sees meelt lahutada.
Käisime siis sõpradega ühel kolmapäeval linnapeal ning maandusime ühte stripibaari. Nagu ikka ostad pääsme, kümne eurose õlle ja jaurad seal alas, kus siis käiakse postitantsu tegemas.
Üldiselt sõpradega käies räägid pigem sõpradega lihtsalt juttu ja eks need striptiisitarid on seal rohkem niisama – mingit põnevust väga ei ole. Keegi midagi “keelatut” ei tee ja paras raha-auk on ta alati.
Need mehed, kes seal üksi istuvad, on tavaliselt kuidagi motiveerituma pilguga.
Aga tookord käidi ikka koguaeg pinda, et ostke endale privaat-tants ja küll see on ikka põnev, kuigi tegelikult sama tants mis pearuumis. Tuli siis sõbral idee, et võtab kõik tüdrukud, kes tööl olid, korraga privaat ruumi. Mõeldud-tehtud.
Kuna privaatruum on väike, aga istusime seal sõbraga kõrvuti, siis ega neil striptiisitaridel ruumi väga tantsimiseks ei olnud. Kujuta nüüd ette, et sul on 10 ruutmeetrine ruum, kus kaks meest juba ääres istuvad õlled näpus, siis neli striptiisitari igaüks aeroobikat tegema ikka ei mahu – jalad-tissid kõik segamini hüppavad seal neljakesi – paras tsirkus.
Pärast pead veel kõigile selgeks tegema, et sa EI OSTA neile klaasi shampust, sest tead väga hästi selle klaasi loogikat.
Aga vähemalt privaattantsu kogemuseks oli see üks lõbus seik.
Meeste lood on Meestelehe rubriik, kus avaldame Meeste seiklusi elust enesest. Iga avaldatud loo juures märgime, kas autor on toimetusele teada ja eelistame tuvastatud isikuga lugusid anonüümsetele.
