Eesti Panga ökonomist Lauri Matsulevitši sõnul kasvasid statistikaameti andmetel tarbijahinnad aprillis aastaga 3,4%, millest ligi kolmandik tuli energiahindade tõusust. Hinnakasvu hoidsid üleval eelkõige kütused, mille hindu mõjutasid jätkuvalt geopoliitilised pinged ja tarnehäired Pärsia lahe piirkonnas.
Tarbijahinnad kasvasid statistikaameti andmetel aprillis aastaga 3,4 protsenti. Kolmandik hinnakasvust tuli energiast, peamiselt kütustest. Mootorikütuste hindu hoidis endiselt kõrgena sõda Iraanis ning sellega seotud naftatoodete tarne- ja tootmiskatkestused Pärsia lahe piirkonnas.
Vedelkütustest on rohkem kallinenud diislikütus. Seda kasutatakse laialdasemalt ka muudes valdkondades peale maanteetranspordi ning Euroopa riikide, sealhulgas Eesti jaoks on Lähis-Ida riikide tähtsus diislikütuse tarnijana viimastel aastatel kasvanud.
“Aprillis kallines diislikütus aasta võrdluses enam kui kolmandiku võrra. Ei Euroopa riikide enda tootmisvõimsus ega uued tarnekanalid ole Lähis-Ida tarnete vähenemist asendada suutnud. Bensiin, mille osakaal tarbijakorvis on diislikütusest suurem, maksis aprillis 10 protsenti rohkem kui mullu samal ajal,” rääkis Matsulevitš.
Mai alguses oli bensiin Eestis sama kallis kui naaberriikides Lätis ja Leedus, kuid diislikütus oli Eestis odavam. Kuigi hinnakasv vähendab tarbimist, oli märtsis veel näha, et jätkuva hinnatõusu hirmus koguti varusid ja kütusemüük hoopis kasvas.
“Olenevalt sellest, kui kaua kõrgem hinnatase püsib, võib oodata, et transpordikütuste hinnatõus kandub üle ka teistesse hindadesse. Sõda Pärsia lahe piirkonnas on kaasa toonud ka lennukikütuse nappuse, kuid aprillis olid rahvusvahelised lennureisid veel odavamad kui aasta eest. Märtsiga võrreldes olid need vaid pisut kallimad. Kui lennureisid peaksid muutuma kallimaks ja kättesaamatumaks, kasvab puhkuseperioodidel tõenäoliselt huvi siseturismi ja lähiriikide vastu. Transpordihindadest on mais oodata rongisõidu odavnemist, sest teatud tüüpi piletite hinnad alanevad Eestis kuni kolmandiku võrra,” ütles Matsulevitš.
Märgatavalt aeglustus aprillis toiduainete hinnakasv, mis oli aprillis aasta võrdluses 2,6 protsenti. Odavnesid või ja sealiha ning pidurdus mitme rahvusvaheliselt kaubeldava toidutoorme, nagu kohvi ja kakao hinnatõus. Tööstuskaupadest jätkus riiete ja jalatsite odavnemine, mille põhjus peitub osaliselt ka piiriülese e-kaubanduse pakutavas konkurentsis. Elektrienergia börsihind oli aprillis veerandi võrra odavam kui mullu, kuid elektrihinna hüplikkus motiveerib majapidamisi üha rohkem hinda fikseerima ning see piirab ka kuiste kõikumiste mõju tarbijahindadele.
“Üle riikide võrreldav inflatsiooninäitaja oli kogu euroalal aprillis 3 protsenti, Leedus 4,9 protsenti ja Lätis 3 protsenti. Eestis suurendab aastast hinnakasvu kuni juulini veel mullune käibemaksutõus. Maksumuudatusi arvestamata on Eesti inflatsioonimäär olnud viimastel kuudel euroala madalamate seas,” lisas Matsulevitš.
