Kantar Emori rahulolu-uuringu andmetel on viimase 12 kuu jooksul retseptiravimeid ostnud 82 protsenti Eesti elanikest. Keskmisest sagedamini soetasid ravimeid naised, 65-aastased ja vanemad inimesed ning need, kelle leibkonnas on pidevat hooldust vajavaid liikmeid.
Möödunud aastal hüvitas Tervisekassa retseptiravimeid kokku 242 miljoni euro eest 906 tuhandele inimesele.
Tervisekassa ravimite osateenuse juht Keili Kõlves-Toompuu tõdes, et retseptiravimeid ostvate inimeste hulk on jäänud eelmise aastaga võrreldes samaks, kuid on vähenenud nende osakaal, kellele apteegis pakuti soodsamat geneerilist ravimit.
Paljud eelistavad kallimat või endale juba tuttavat ravimit
Viimasel korral apteegist retseptiravimit ostes pakkus apteeker geneerilist alternatiivi 57 protsendile ostjatest. Nendest omakorda 14 protsenti loobus soodsamast variandist. Vaid neli protsenti klientidest küsis ise soodsamat ravimit, samas kui 34 protsenti ütles, et apteeker ei pakkunud muid valikuid. Kõlves-Toompuu selgitas, et inimesed eelistavad tihti originaalravimeid, kuna usuvad, et need mõjuvad paremini kui sama toimeainega geneerilised ravimid. Samuti mängib rolli harjumus juba tuttavat ravimit kasutada.
Ehkki soodsaima ravimi pakkumine on veidi vähenenud, on see aastate lõikes olnud üsna stabiilne. Rahvastikugruppide lõikes ilmnesid siiski erinevused: vanemaealistele (65+) ja eestlastele pakuti geneerilisi ravimeid sagedamini, samas kui noored (18–30-aastased) ja muust rahvusest elanikud märkisid tihedamini, et neile soodsamat varianti ei pakutud.
Eesti Proviisorapteekide Liidu juht Ly Rootslane toonitas, et krooniliste haiguste puhul on väga oluline järgida raviskeemi — võtta ravimeid õigetes annustes ja regulaarselt. Ta lisas, et sageli soovivad inimesed jätkata juba kasutatava ravimiga, isegi kui mõni teine geneeriline ravim oleks vaid mõne sendi võrra kallim.
Ta lisas, et apteekrid pakuvad enamasti kõige soodsamat varianti, kuid alati ei pruugi valikuvõimalust olla. Uuemate ravimite puhul võib apteegis saadaval olla ainult arsti välja kirjutatud ravim, sest geneerilised variandid pole veel turule jõudnud. Samuti mõjutavad olukorda tarneraskused ja arsti otsused konkreetsete ravimite osas.
Küsitlusest selgus ka, et 27 protsenti neist, kellele on viimase aasta jooksul retseptiravimeid välja kirjutatud, jätsid need mingil põhjusel välja ostmata. Kõige sagedamini põhjendati seda haiguse möödumise või unustamisega. Ravimite väljaostmata jätmine oli sagedasem 50–64-aastaste meeste, 18–49-aastaste naiste ning madalama sissetulekuga inimeste seas. Viimast märkis põhjuseks kuus protsenti neist, kellele oli retseptiravim välja kirjutatud.
Inimeste raviskeeme on vajalik hinnata põhjalikumalt
Rootslane lisas, et mõnel juhul jäeti ravim välja ostmata ka seetõttu, et inimesel oli ette nähtud liiga palju erinevaid ravimeid või et mõni varem kasutatud ravim ei sobinud. See näitab selgelt vajadust hinnata inimeste raviskeeme põhjalikumalt. Ta lisas, et apteekrid on juba aastaid rõhutanud sellise teenuse vajalikkust. Paljud inimesed kasutavad korraga viit, kümmet või isegi rohkem ravimit ning vaja oleks hinnata, kas need kõik on tõesti vajalikud ja kuidas need omavahel toimivad. Rootslane loodab, et koostöös Tervisekassaga jõutakse peagi sellise olulise teenuse käivitamiseni.
