Eelmisel aastal peteti inimestelt välja ligi 42 miljonit eurot

Justiits- ja digiministeeriumi kuritegevuse ülevaate kohaselt moodustasid varavastased kuriteod 2024. aastal enam kui poole kõikidest registreeritud kuritegudest. Kelmid petsid teadaolevalt välja ligi 42 miljonit eurot.

Kõige sagedamini pandi toime vargusi, mille juhtumeid oli kokku 10 049. Neile järgnesid kelmused 2203 juhtumiga ja arvutikelmused 1456 juhtumiga. Enamik vargustest leidis aset kauplustes ning suure osa neist panid toime süstemaatilised vargad. Kõige sagedamini varastati alkoholi, toidukaupu, elektroonikat ja sularaha. Varguste arv 10 000 elaniku kohta oli kõige kõrgem Tartumaal, ulatudes 118 juhtumini.

Eestis, nagu ka mujal maailmas, on kelmuste arv aasta-aastalt kasvanud. 2024. aastal registreeriti kokku 3659 kelmust, mida on umbes 14 protsenti rohkem kui aasta varem.

Jätkuvalt on levinud petukõned

Justiits- ja digiministeeriumi arendus- ja kriminaalstatistika talituse andmeanalüütiku Ingrid Saarepuu sõnul on jätkuvalt levinud petukõned, -sõnumid ja -lingid, samuti ei ole kadunud kelmused, kus ohvrid maksid toodete või teenuste eest, mida nad kunagi ei saanud. Väga levinud on ka pettused ostu-müügikeskkondades, kus suurem osa juhtumitest toimub Facebook Marketplace’is.

Levinum petukõne skeem oli eelmisel aastal selline, kus ohvrit peteti uskuma, et tema lähedane on sattunud liiklusõnnetusse. Probleemide vältimiseks paluti ohvril saata sularaha kas pakiautomaadi kaudu või anda see otse kullerile, kes ilmus koduukse taha.

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta rõhutas, et sellised kõned tuleks viivitamatult lõpetada. Ta lisas, et kui kõne on raske lõpetada, sest tundub, et kuulete lähedase häält, siis tuleb midagi küsida, millele oskab vastata ainult lähedane. Omavahel tuleks varasemalt kokku leppida salasõna, mille abil saab veenduda, et tegemist on tõesti lähedasega. Kõige kindlam on aga kõne katkestada ja teavitada juhtunust politseid.

Juriidilistele isikutele tekitati kelmustega kahju ligi 25 miljoni euro eest

Teadaolevalt ulatus kelmuste tekitatud kahju eraisikutele kokku ligi 16 miljoni euroni ning juriidilistele isikutele umbes 25 miljoni euroni. Petukõnedega tekitati kahju hinnanguliselt 6 miljonit eurot. Tavakelmuste kogukahju oli üle 4 miljoni euro ning petlike investeerimisvõimalustega kaotati rohkem kui 4 miljonit eurot. Ostu- ja müügikeskkondades toime pandud pettustega tekitati kahju ligi 950 000 euro ulatuses ning virtuaalvääringutega seotud pettuste suurim kahju ulatus üle 430 000 euro.

Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Elari Haugas tõdes, et kelmid tegutsevad eelkõige rahvusvaheliselt, mistõttu pole mõne väiksema kelmi tabamine piisav. Kelmustevastases võitluses on võtmetähtsusega inimeste teadlikkus. Haugas lisas, et peab teadma, milliseid skeeme kasutatakse, kuidas kelmid tegutsevad, keda informeerida kahtluse korral ning kuidas oma andmeid turvaliselt käsitleda.