Statistika näitab, et südame- ja veresoonkonnahaigusi põdevate patsientide arv on viimase seitsme aasta jooksul stabiilselt kasvutrendis ning et südametervise muredega kipuvad rinda pistma aina nooremad inimesed.
Kuigi üldise statistika järgi kannatab südamehaiguste all rohkem naisi, siis nooremat vanuserühma eraldi vaadates on pilt vastupidine: kõikidest südamehaigusi põdevatest 25–39 aastastest patsientidest moodustasid vähemalt kaks kolmandikku mehed. Lisaks on noorte meeste seas üldiste südamehaigustega võrreldes laialdaselt levinud kõrgvererõhktõbi – samas vanuserühmas moodustasid patsientidest ligi 75 protsenti just mehed.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla südametervise kabineti ülemarst kardioloog doktor Margus Viigimaa ütles, et südametervise saatus määratakse noores eas, mistõttu tasub 25–39-aastastel oma südame eest tähelepanelikult hoolt kanda. “Statistikat vaadates näeme, et südamehaigused saavad sageli alguse juba nooremas eas. Kuigi noorte inimeste infarktid on jätkuvalt haruldased, tabavad need peaaegu eranditult mehi,” rääkis Viigimaa.
Ta lisas, et samas saab oma südame heaks igaüks palju ära teha – ka väikeste sammudega. “Enamik südame-veresoonkonnahaigusi on tegelikult ennetatavad, selleks on tarvis olla aktiivne, vältida tubakat ja alkoholi, toituda tervislikult ning hoida stressitase madal,” sõnas ta.
Tervisekassa ennetusteenuse peaspetsialist Sävelin Siida ütles, et kätte jõudnud südamekuu eesmärk on suunata inimesi oma tervisele teadlikumalt tähelepanu pöörama juba enne, kui tekivad tõsisemad probleemid. “Julgustame inimesi oma südametervisele mõtlema juba varakult, mitte alles siis, kui kaebused on juba tekkinud. Kui inimene teab oma tervisenäitajaid – südametervise puhul näiteks vererõhku ja kolesterooli taset – siis on võimalik aegsasti märgata ka riske, vajadusel pidada nõu oma arstiga ning teha teadlikumaid valikuid,” rääkis Siida.
Kõrgvererõhktõbi on üks levinumaid kroonilisi tervisemuresid ning sageli kulgeb see sümptomiteta, mistõttu jääb see paljudel inimestel avastamata enne, kui tekivad tõsisemad tüsistused. Kui vererõhk on püsivalt liiga kõrge, koormab see südant ja kahjustab veresooni, suurendades südame-veresoonkonnahaiguste tekkeriski. Kõrgvererõhktõbi kujuneb sageli märkamatult ning võib aastaid kulgeda ilma selgete vaevusteta.
347 675 inimest ehk peaaegu iga neljas Eesti elanik sai mullu kõrgvererõhktõvega seotud ravi või ravimiretsepti. 376 119 inimest põdes mõnda südame- või veresoonkonnahaigust. 13 239 inimest põdes vanuserühmas 25–39 mõnda südamehaigust. 25–39-aastaste seas olid levinuimad diagnoosid kõrgvererõhktõbi, südamekahjustusega kõrgvererõhktõbi, südamerütmihäired. Võrreldes 2023. aastaga on südame- ja veresoonkonnahaigustega patsiente ligi 9000 võrra rohkem. Aastatel 2018–2025 registreeriti Eestis 25–39-aastaste seas 255 infarkti, millest ligikaudu 93 protsenti tabas mehi.
Allikas: BNS
