NNA Suitsuvaba Eesti kirjutab, et aprill on südamekuu ning see on ideaalne aeg suitsetamisest loobumiseks. Suitsetamine kahjustab kogu keha, sealhulgas südant ja veresoonkonda, põhjustades mitmeid tõsiseid haigusi. Loobudes suitsetamisest hakkab keha taastuma ning juba paari päeva ja nädala möödudes ilmnevad positiivsed muutused. Aasta pärast loobumist on infarktirisk vähenenud poole võrra.
Suitsetamisest loobumise mõju on varakult märgatav
Mittetulundusühingu NNA Suitsuvaba Eesti juhatuse liige Ingmar Kurg sõnas, et suitsetamisest loobumine on parim tegu nii enda kui ka lähedaste tervise heaks. Ta lisas, et esimestena märkavad loobujad hingamise kergenemist ja energia suurenemist, paranevad ka maitse- ja lõhnataju. Lisaks vähendab loobumine oluliselt passiivse suitsetamise ohtu lähedastele.
Loobumise järel hakkab hapnikutase veres kiiresti normaliseeruma – juba kaheksa tunni möödudes on vingugaasi hulk vähenenud poole võrra. 48 tunni möödudes on kogu vingugaas kehast väljunud, kopsud alustavad puhastumist ning maitse- ja lõhnataju hakkavad paranema. Mõne nädala ja kuu jooksul paranevad vereringe ja kopsude töö, mistõttu energiat on rohkem ja hingamine muutub kergemaks.
Aasta pärast loobumist on infarktirisk vähenenud poole võrra ning kümne aasta möödudes on kopsuvähi risk langenud poole võrra. 15 aastat pärast suitsetamisest loobumist on infarktirisk võrdne inimesega, kes pole kunagi suitsetanud. Mida varem loobuda, seda kiiremini saab tervisekasu nautida.
Toetus ja nõustamine on võtmetähtsusega
Kurg rõhutab, et suitsetamisest loobumise teekond võib olla keeruline ja sageli ebaõnnestutakse esimestel kordadel. Ta lisas, et üle poole Eesti suitsetajatest soovib suitsetamisest loobuda. Sageli on proovitud juba mitu korda, kuid erinevatel põhjustel pole õnnestutud. Oluline on suitsetamisest loobumine ikka ja jälle ette võtta ning kasutada tuge – olgu selleks perearst, suitsetamisest loobumise nõustaja või mõni endine suitsetaja.
Südame- ja veresoonkonnahaigused, nagu ateroskleroos, krooniline südamepuudulikkus, südame isheemiatõbi, perifeersete arterite haigused ja hüpertooniatõbi on Eestis endiselt peamised surmapõhjused. Statistikaameti andmetel on ligi pooled Eesti surmadest tingitud vereringeelundite haigustest.
