Mobiil- või Smart-IDga makse tegemiseks tuleb sisestada kontrollkoodi saamise järgselt enda PIN2-kood, kuid uuringust selgus, et ligi kolmandik Eesti inimestest jätab aeg-ajalt enne makse teostamist telefoniekraanile ilmunud kontrollkoodi võrdlemata teenuse lehel kuvatava koodiga.
Luminori tellitud ja Norstati läbiviidud uuringust selgus, et 69 protsenti inimestest võrdleb maksete puhul alati autentimisrakendusse tulevat kontrollkoodi teenuse lehel kuvatava koodiga, 19 protsenti teeb seda enamasti, kuid mitte alati. Koodide ühtivust kontrollib aeg-ajalt seitse protsenti vastanutest ja koguni viis protsenti uuringus osalenutest ei tee seda mitte kunagi
„Paljud inimesed on kogenud olukorda, kui autentimisrakendusele on tulnud suvalisel ajahetkel PIN-koodi sisestamise nõue. Suure tõenäosusega võib tegemist olla õngitsuspettusega, mille eesmärk on ohvri pangakonto rahast tühjaks teha – sellises olukorras ei tohiks kunagi enda PIN-koode sisestada,” ütles Luminori pettuste tõkestamise spetsialist Veiko Kiik.
„PIN-koodi sisestamine kontrollkoodi ühtivust võrdlemata ning teadmata mis see endaga kaasa toob on justkui ruletimäng kogu oma kontol oleva rahaga. Sellest tulenevalt ongi oluline pöörata kontrollkoodide ühtivusele tähelepanu ning teada oma tegevuse eesmärki, vastasel juhul võib kogu pangakontol olev raha kaduma minna,“ nentis ta.
Uuringu kohaselt hoiavad kõige vähem PIN-koodide ühtivusel silma peal alla 30-aastased noored, kellest vaid 62 protsenti vastanutest võrdleb alati koode. Kõige hoolsamad kontrollijad jäävad vanusevahemikku 50-59 eluaastat, kellest 77 protsenti kontrollib alati PIN-koodide ühtivust.
Kiik rõhutas, et alati tasub meeles pidada, et PIN1-kood on inimese autentimiseks ning sellega sisenetakse näiteks internetipanka ja PIN2-kood on digitaalne allkiri ehk sellega on võimalik näiteks makseid kinnitada.
Ta toonitas, et isiklikud PIN-koodid peavad jääma üksnes autentimisrakenduse kasutaja teada. „Sinu PIN-koodid on unikaalsed ning neid ei tohi mitte mingil juhul kolmandate osapooltega jagada. Oluline on ka harjumuspärases keskkonnas jälgida, et PIN-koodid oleks võõrastele silmapaaridele nähtamatus kohas – kindlasti ei tasu neid hoida kontori töölaual või külmkapi uksel.
Politsei- ja piirivalveameti statistika kohaselt kaotasid inimesed eelmisel aastal erinevate helistamiskelmuste tõttu üle kahe miljoni euro.
Luminori tellitud Baltikumiülene uuring viidi läbi detsembris koostöös uurimisagentuuriga Norstat. Uuringus osales 1000 vastajat vanuses 18–74 eluaastat.
Allikas: BNS
