Kuigi äärmuslikke ilmastikunähtusi pole võimalik täielikult vältida, saab vihmaveest põhjustatud kahju linnas vähendada targema planeerimise abil, leiavad Eesti Maaülikooli teadlased.
Esmaspäeva õhtul põhjustas paduvihm Tartus ulatusliku uputuse, eriti Ülejõe ja Annelinna piirkonnas, kus vesi kattis teid ja parklaid. Supilinnas muutus Oa tänav ajutiselt väikseks jõeks, mida käis vaatamas ka maaülikooli hüdroinformaatika nooremprofessor Ottar Tamm.
“Oa tänaval oli mitmekümne sentimeetrine veekiht, mis jäi ühel hetkel nn kaussi kinni,” sõnas ta. “Kuid Emajõgi on ju sealsamas kõrval, kuhu vesi saaks voolata, ja see tähendab, et planeeringutes on kõrguslik lahendus puudulik.”
Tamm meenutas ka mullust olukorda, kui Zeppelini kaubanduskeskuse juures uputas ristmiku ja parkimismaja:
“On äärmiselt nõme olukord, et sajuvesi jääb jõe lähedal keset ristmikku pidama ja jõkke ei jõua, kuna äärekivi või muu takistus on seal ees.”
Maaülikooli veevarustuse ja kanalisatsiooni külalislektor Egle Saaremäe lisas, et linnas leidub teisigi halvasti planeeritud kohti. Näiteks Supilinna kraavid ei täida oma funktsiooni, sest neisse on istutatud taimi, mis takistavad vee liikumist.
«Eks vist kõik oskavad taimi istutada, aga kui tahame, et looduslikest sajuveesüsteemist oleks kasu, peaks mõtlema ka nende mahutavuse üle,» rääkis Saaremäe.
Jõelähedastes kohtades võiks tema sõnul rajada pääsud liigveele. “On näha, et sajuvett puudutavas planeerimises pole tervikpilti, sellest ka probleemid,” lisas Saaremäe.
Teadlaste hinnangul oleks võimalik suuri üleujutusi ära hoida, kui linnavalitsus tegeleks aktiivsemalt sademevee juhtimise planeerimisega.
“Kui harukordselt sajused ilmad korduvad, peaksime juba eos mõtlema, kuhu see vesi teadlikult suunata, mitte üleujutuse ajal vaatama, kuhu see vesi läheb,” sõnas Tamm.
Nende sõnul peaks linn koostama avalikud kaardid, kus oleks näha, millised alad on tugeva vihma korral ohus. See võimaldaks inimestel sellega arvestada ja oma vara kaitsta.
“Kui inimesele on teada, et tema kodu võib suure saju korral tabada üleujutus, teab ta sellega arvestada ja oskab oma vara kaitsta,” lisas Tamm.
Tamm ja Saaremäe usuvad, et olemasolevate andmete põhjal pole keeruline ka hoiatussüsteemi luua. Kui on teada, et sademeid võib tulla palju ja millised piirkonnad on ohustatud, võiks linn elanikke sellest aegsasti teavitada.
Allikas: BNS
